Tööstusdisainilahendustele on Eestis võimalik kaitset taotleda 11. jaanuaril 1998 jõustunud tööstusdisaini kaitse seaduse alusel. 1. maist 2004 kehtivad meil ka ühenduse disainilahenduse õiguskaitset reguleerivad õigusaktid, sealhulgas Euroopa Liidu Nõukogu 2001. aasta 12. detsembri määrus (EÜ) nr 6/2002, mis käsitleb ühenduse disainilahenduste õiguskaitset. Selle määruse alusel on kõigil Euroopa Liidu territooriumil avalikustatud tööstusdisainilahendustel lisaks tavapärasele registreerimisvõimalusele automaatselt ka kolmeaastane kaitse kopeerimise vastu.
Eesti ühines tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooniga 23. detsembril 2003. 1. aprillist 2004 on jõus tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni rakendamise ühisjuhend. Tööstusdisainilahenduste kaitsmiseks Haagi süsteemi kaudu tuleb esitada inglis- või prantsuskeelne taotlus Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelisele Büroole Genfis, märkides ära riigid, kus kaitset soovitakse.
Eestis rakendatakse tööstusdisainilahenduste registreerimisel avaldus- ehk registreerimissüsteemi, mis tähendab, et Patendiamet ei kontrolli tööstusdisainilahenduse uudsust, eristatavust, tööstuslikku kasutatavust ega taotleja õigust esitada registreerimistaotlus.
2025. aastal esitati Patendiametile 17 tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlust, mis on veidi vähem kui 2024. aastal (20 taotlust) ja sama mis 2023. aastal. Vaid üks taotleja oli väljastpoolt Eestit – Šveitsist.
Taotluste esitamise arv otse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile (EUIPO) on kasvavas trendis. Rõõm on tõdeda, et Eesti päritolu taotlejad esitasid 2025. aastal EUIPO-le 242 taotlust, mis on märkimisväärselt rohkem kui varasematel aastatel (2024. aastal 198 taotlust, 2023. aastal 172 taotlust ning 2022. aastal 162 taotlust). Üks põhjus võib olla ettevõtjate teadlikkus VKE fondist. VKE fond on Euroopa Komisjoni ja EUIPO ühisrahastu, mis pakub ka Eesti ettevõtetele rahalist toetust oma loomevara kaitsmiseks.
2025. aastal oli taotluste arv kokku 259 (2024. aastal 218 ning 2023. aastal 189). Loodame, et taotluste arvu suurenemine püsib samal kursil ning järjest teadlikuma ettevõtjaskonnaga jätkub kasvutrend ka järgnevatel aastatel.
Ka Haagi kokkuleppe alusel esitatud tööstusdisainilahenduste rahvusvaheliste registreeringute arv näitas 2025. aastal kasvu: Eesti märgiti 29 korral (2024. aastal 22 korral). See jääb siiski veel väga kaugele 2017. aastal püstitatud rekordist, kui Eestis sooviti kaitset 88 korral. Kõige rohkem esitati registreeringuid, mille päritoluriigiks olid USA (10, u 34%) ja Šveits (4, u 14%). Eesti taotlejad ei esitanud 2025. aastal kõnealuse süsteemi kaudu ühtegi taotlust. Kõige rohkem sooviti kaitset (7) salvestus-, side- ja andmetöötlusseadmetele, millele järgnesid (5) ehitussõlmed ja -detailid.
2025. aasta lõpuks jäi menetlusse 3 riigisisest taotlust ja 16 rahvusvahelist registreeringut. 2025. aasta 31. detsembri seisuga on Eesti tööstusdisainilahenduste registris 255 kehtivat tööstusdisainilahenduse registreeringut (2024. aastal 271 kehtivat registreeringut) ning 413 Eestis õiguskaitse saanud tööstusdisainilahenduse rahvusvahelist registreeringut (2024. aastal 451 kehtivat registreeringut). Kehtivate registreeringute arvu kõikumist saab seletada tõsiasjaga, et disaini kaitse kestvus ei ole määramata ajaga (kehtivust saab pikendada kuni 25 aastaks), ning teisalt sellega, et pärast esimest või teist kaitseperioodi (üks periood on 5 aastat) ei nähta vajadust kaitse pikendamiseks.
Nendel, kes soovivad täpsemalt teada, milliseid tööstusdisainilahendusi on Eestis registreeritud, millised neist kehtivad ja millised mitte, on võimalik kasutada Patendiameti veebilehel olevat tööstusdisainilahenduste andmebaasi.
Tööstusdisainilahendusi kaitstakse märkimisväärselt vähem kui näiteks kaubamärke. Oma osa selles on tõenäoliselt endiselt potentsiaalsete taotlejate puudulikes valdkonnateadmistes, mida Patendiamet püüab koostöös partneritega (veebi)seminaride, sotsiaalmeedia jm meetmete abil tasapisi parandada. On rõõm tõdeda, et liigume – esialgu küll väikeste sammudega, kuid järjest kasvavas tempos – oma ühe eesmärgi suunas, milleks on noorte teadlikkuse tõstmine. Soovime jõuda olukorrani, kus noorte jaoks oleks loomevara olemasolu, mõisted (mis üldse on loomevara) ja kaitsmise võimalikkus ning vajalikkus tavaline asi. Nii kasvavad noortest teadlikud ettevõtjad. Oleme käinud loomevarast, sh disainidest, rääkimas nii mõneski koolis, arvestades seejuures õpilaste vanust. Samuti oleme koolitanud õpilasfirmade juhendajaid. Positiivne on see, et huvi tööstusdisainilahenduste kaitse vastu on suurem, kui seda ehk numbrid näitavad – telefoni ja e-kirja teel on nõuküsijaid rohkem, kuigi meid rõõmustaks, kui neid oleks veelgi enam.
2024. aasta 8. detsembril jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2024/2823, mis asendab üle 20 aasta tagasi vastu võetud esimese disainidirektiivi. Samal kuupäeval jõustus ka uus disainimäärus nr 2024/2822, mis uuendab Euroopa Liidu tasandi disainiregulatsiooni. Direktiivi tuleb liikmesriikidel rakendada hiljemalt 36 kuud pärast akti jõustumist, mis tähendab, et Eestil tuleb hiljemalt 9. detsembriks 2027 riigisisene õigus direktiiviga kooskõlla viia. Disainimäärus jõustus 8. detsembril 2024 ning õigusakti kohaldatakse kahes etapis. Disainimääruse lisa I rakendamise artikli 3 järgi kehtivad esimese etapi muudatused 1. maist 2025. Normid, mis vajavad kohaldamiseks rakendus- ja delegeeritud akte, hakkavad kehtima alates 1. juulist 2026.
Disainidirektiiv ja määrus kaasajastavad ning laiendavad disaini ja toote definitsiooni – võimaldades uuendusena kaitsta ka virtuaalset loomingut – ning lihtsustavad disainilahenduste õiguskaitse menetlust ja taotluse esitamise nõudeid. Eestis muutub peale direktiivi ülevõtmist võimalikuks koondtaotluse esitamine, mis lubab ühe taotlusega kaitsta mitut disainilahendust. Rakendub ka nn remondiklausel, mis lihtsustab varuosade tootmist ja turustamist. Tõhustatud on disainilahenduste omanike õiguste kaitsmise võimalusi.
Seega tõotavad lähiaastad disainivaldkonnas tulla muudatusterohked ning loodame, et uuenduste toel jõuab üha enam ettevõtjaid oma tööstusdisainilahenduse kaitsmiseni.
Artikli valmimisse andis panuse ka Liina Puu.
