Apellatsioonikomisjon on kohtueelne sõltumatu organ, mis lahendab seaduses sätestatud juhtudel Patendiameti otsuse, registritoimingu, registritoimingu tegemisest keeldumise või sellega viivitamise peale esitatud kaebusi ning kolmanda isiku ja taotleja või omaniku vahelisi vaidlusi kolmanda isiku vaidlustusavalduse, ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avalduse, tööstusomandi esemele antud õiguskaitse tühistamise avalduse või muu avalduse alusel.
Komisjon on loodud 1992. aastal, kuid selle ülesandeid, organisatsiooni, koosseisu, menetlust ja asukohta on mitu korda ümber korraldatud. Alates 2019. aastast asub komisjon Patendiameti juures, kuid on oma tegevuses iseseisev. 2025. aastal tegutses komisjon kahe alalise liikmega. Komisjoni esimees on Tanel Kalmet, aseesimehena jätkab järgmisel perioodil Sulev Sulsenberg. Vaidluste lahendamise korral kollegiaalse otsusega kaasatakse koosseisu üks või kaks täiendavat liiget valdkonna asjatundjate hulgast. Täiendavate liikmete nimekirja on kinnitanud justiitsminister Patendiameti ametnike, patendivolinike ja teiste valdkonna ekspertide hulgast. Nimekirjas on 38 täiendavat liiget, neist 20 tegutsevad kaubamärgi valdkonnas. Komisjoni sekretäri ülesandeid täidab alates 2019. aastast Marit Soomets.
Apellatsioonikomisjoni koduleht toak.epa.ee koos alamlehtedega sisaldab teavet menetluste objektide ja iseloomu kohta koos viidetega Patendiameti kaubamärkide andmebaasi vastavatele kirjetele. Seaduses ettenähtud juhul avaldatakse komisjoni otsused veebilehel. Komisjoni varasema koosseisu kollegiaalsed otsused on leitavad eraldi alamlehelt.
2025. aastal komisjonile esitatud kaebused ja avaldused ning tehtud kollegiaalsed ja ainuisikulised otsused puudutasid valdavalt kaubamärke. Siiski esitati ka kaks disaini puudutavat avaldust, millest üks lükati tagasi, ja komisjon lõpetas ühe täiendavat kaitset puudutava avalduse menetluse. Kokku esitati aasta jooksul komisjonile 4 kaebust (2021: 3; 2022: 8; 2023: 3; 2024: 4) ja 67 avaldust (2021: 86; 2022: 82; 2023: 64; 2024: 54). Esitatud avaldustest valdav osa (52) olid kaubamärgi registreerimise vaidlustamise avaldused, vähem esitati kaubamärgi ainuõiguse tühiseks tunnistamise avaldusi (11) ja kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamise avaldusi (2). Kolm kaebust ja 58 avaldust puudutavad Eesti riigisiseseid kaubamärke, üks kaebus ja 9 avaldust rahvusvahelisi kaubamärke. 33 juhul oli avalduse aluseks varasem Euroopa Liidu kaubamärk. Kuude lõikes laekus enim avaldusi augustis, oktoobris ja novembris (10), vähim veebruaris, aprillis ja oktoobris (3). Üksteist avaldust esitati patendivoliniku teenust kasutamata.
Oma sisulise otsusega jätab komisjon kaebuse või avalduse rahuldamata või rahuldab selle täies ulatuses või osaliselt. 2025. aastal tegi komisjon 32 otsust kahe- või kolmeliikmelises kolleegiumis, sealhulgas ühel juhul kolme avalduse kohta. Teadaolevalt ei jätku ükski 2025. aastal komisjonis menetletud vaidlus kohtus. Komisjon rahuldas kollegiaalselt 25 avaldust täielikult ja 2 osaliselt ning jättis rahuldamata 4 avaldust. Komisjon rahuldas kaks ja jättis rahuldamata ühe kaubamärgikaebuse. Kaebuse rahuldamise korral on kaebajal õigus tasutud riigilõiv tagasi saada. Kaubamärgialastest otsustest 27 puudutas riigisiseseid kaubamärke ja 7 rahvusvahelisi kaubamärke. 16 otsust tehti kiirendatud menetluses (2021: 18; 2022: 25; 2023:25; 2024 korrigeeritud andmetel 17), st olukorras, kus taotleja või omanik ei olnud teatanud oma soovist avaldusele vastu vaielda. Ainuisikulise otsusega lõpetati 2025. aastal 16 menetlust (2023: 23; 2024: 31), lisaks kahel juhul avaldus rahuldati ja ühel juhul lükati tagasi. Ainuisikulistest avalduse menetluse lõpetamistest toimus 4 enne leppeperioodi lõppu (2022: 17; 2023: 7; 2024: 9), mistõttu avalduse esitajal oli õigus pool tasutud riigilõivust tagasi saada.
Üldjuhul lahendatakse vaidlus kirjalikus menetluses ning istung toimub üksnes erandina. 2025. aastal istungeid ei toimunud.
