Eestis on võimalik kaubamärkidele kaitset taotleda 1. mail 2004 jõustunud kaubamärgiseaduse alusel (esimene kaubamärgiseadus hakkas kehtima 1992. aastal). 1. maist 2004 kehtivad meil ka Euroopa Liidu kaubamärgialased õigusaktid.
Kaubamärgi registreerimise taotlusi on juba 2007. aasta kevadest võimalik esitada taotluste elektroonilise esitamise portaali kaudu. Seal saab täita ja saata Patendiametisse uusi kaubamärgi registreerimise taotlusi ning vaadata oma varem esitatud taotlusi. Taotluse võib täita igaüks, kuid allkirjastada tohib seda ainult taotleja ise (või teda esindav patendivolinik). Vajalik on ID-kaardi ja selle lugeri olemasolu. Kaubamärgi registreerimise taotluse elektroonilise esitamise võimalusi kasutas 2021. aastal 88% Eesti taotlejatest. Muid taotluse menetlusega seotud dokumente saab esitada elektrooniliselt digitaalallkirjastatult. 1. jaanuarist 2017 esitatud kaubamärgitaotluste puhul on kasutusel üksnes elektrooniline menetlustoimik.
Kuna vanemad kaubamärgitoimikud digiteeriti 2019. aastal ja taotlusi rahvusvaheliseks registreerimiseks saab 2020. aastast esitada elektrooniliselt, on kaubamärgimenetlus praeguseks paberivaba.
Kaubamärgile Eestis õiguskaitse saamiseks on neli võimalust:
- registreerimine kauba- ja teenindusmärkide registris, esitades taotluse Patendiametile;
- registreerimine Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) Rahvusvahelise Büroo registris, avaldades soovi saada õiguskaitse Eestis;
- kaubamärgi Eestis üldtuntuks tegemise kaudu;
- registreerimine Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) Euroopa Liidu kaubamärgina.
2021. aastal esitati 1586 kaubamärgi registreerimise taotlust (2020. aastal 1403). Eesti taotlejad esitasid 1371 taotlust (2020. aastal 1239). Kaubamärgi rahvusvahelisi registreeringuid, milles Eesti on märgitud lepinguosaline, saabus 890 (2020. aastal 943). Kokku taotleti kaitset 2476 kaubamärgile (2020. aastal 2346).
Aasta lõpuks kehtis Eestis 2 063 547 Euroopa Liidu registreeritud kaubamärki (sh 4668 kaubamärki Eestist), 25 964 registreeritud riigisisest kaubamärki ja 27 137 rahvusvahelist registreeringut, millele laieneb õiguskaitse Eestis.
Rahvusvahelisi kaubamärgi registreerimise taotlusi WIPO-sse edastamiseks esitasid Eesti taotlejad 41 (2020. aastal 31). Märgitud riike, kus kaitset taotleti, oli 83. Euroopa Liidus sooviti kaubamärgile õiguskaitset 20, Ühendkuningriigis ja Venemaal 15, USA-s ja Leedus 14, Lätis 13 ning Ukrainas 12 korral.
Eesti taotlejad esitasid 55,5% taotluste koguarvust. Välisriikidest oli Eestis õiguskaitse saamisest kõige rohkem huvitatud Venemaa, kelle taotlused ja rahvusvahelised registreeringud moodustasid 6,8% taotluste koguarvust, järgnesid Hiina (5%), Šveits (3,2%) ja USA (3%).
Teenustest olid populaarseimad reklaam, ärijuhtimine ja kontoriteenused (10,9%), järgnesid haridus, väljaõpe, meelelahutus ning kultuuri- ja spordialane tegevus (7,3%), teaduslikud ja tehnoloogilised teenused (4,5%), toitlustus- ja majutusteenused (4,2%) ning finants-, kindlustus- ja kinnisvarateenused (4%).
Asjast huvitatutel, sealhulgas tollil, politseil ja äriregistril, on võimalik kasutada Patendiameti veebilehel olevat kaubamärkide andmebaasi, mis sisaldab andmeid registreeritud ja menetluses olevate kaubamärkide kohta, samuti Eesti märkimisega rahvusvahelisi registreeringuid. Andmebaasis on ajakohased andmed, sest seda uuendatakse iga päev.
Pärast 1. aprillil 2019 kehtima hakanud kaubamärgiseaduse muudatusi ei kontrollita Patendiameti ekspertiisi käigus enam varasemate õiguste olemasolu, vaid ainult kaubamärgi absoluutseid õiguskaitset välistavaid asjaolusid, mis on sätestatud kaubamärgiseaduse paragrahvis 9.
Nii riigisiseste kaubamärgitaotluste kui ka rahvusvaheliste registreeringute menetluse kestus 2021. aastal oli keskmiselt 2,3 kuud. Keskmist aega arvestatakse taotluse laekumisest registreerimise otsuse tegemiseni, juhul kui taotluses ei esine puudusi.
12. oktoobril 2020 alustas Patendiamet uue teenuse – kaubamärgitaotluste kiirendatud menetluse – pakkumist. Vähendatud andmetega kiirendatud menetluse taotlus peab vastama kindlatele tingimustele, mis võimaldab registreerimise otsuse väljastada lühema ajaga. Kaubamärgitaotluse kiirendatud menetlus osutus taotlejate seas väga populaarseks. 2021. aastal esitati ligi 50% riigisisestest taotlustest just kiirendatud menetluse taotlusena. Keskmiselt õnnestus niisuguste taotluste puhul kas registreerimise otsuseni või (probleemide puhul) esimese teateni jõuda 8–9 päevaga, s.o poole kiiremini kui kodulehel lubatud prognoositav menetlusaeg 3–4 nädalat.
Kaubamärgid avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Kaubamärgileht kahel korral – esimest korda pärast ekspertiisiotsust lehe I osas ning teisel korral pärast registreerimist kauba- ja teenindusmärkide registris lehe III osas. Rahvusvaheliste registreeringute kohta tehtud otsused avaldatakse vaidlustamiseks lehe II osas.
Kaubamärgist tulenevaid vaidlusi lahendatakse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ja kohtus. 2021. aastal rahuldas tööstusomandi apellatsioonikomisjon neli kaebust.
