Kaubamärgid

Eestis on võimalik kaubamärkidele kaitset taotleda 1. mail 2004 jõustunud kaubamärgiseaduse alusel (esimene kaubamärgiseadus hakkas kehtima 1992. aastal). 1. maist 2004 kehtivad meil ka Euroopa Liidu kaubamärgialased õigusaktid.

Kaubamärgi registreerimise taotlusi on kõige mugavam esitada taotluste elektroonilise esitamise portaali kaudu. Seal saab täita ja saata Patendiametisse uusi kaubamärgi registreerimise taotlusi ning vaadata oma varem esitatud taotlusi. Taotluse võib täita igaüks, kuid allkirjastada tohib seda ainult taotleja ise (või teda esindav patendivolinik). Kaubamärgi registreerimise taotluse elektroonilise esitamise võimalusi kasutas 2023. aastal 95% Patendiametisse kaubamärgitaotluse esitanutest. Muid taotluse menetlusega seotud dokumente saab esitada elektrooniliselt digiallkirjastatult. Kuna alates 1. jaanuarist 2017 esitatud kaubamärgitaotluste puhul on kasutusel üksnes elektrooniline menetlustoimik, vanemad kaubamärgitoimikud on digiteeritud ja ka rahvusvahelise registreerimise taotlusi saab esitada elektrooniliselt, on kogu kaubamärgimenetlus paberivaba.

Kaubamärgile Eestis õiguskaitse saamiseks on neli võimalust:

  • registreerimine kauba- ja teenindusmärkide registris, esitades taotluse Patendiametile;
  • registreerimine Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) Rahvusvahelise Büroo registris, avaldades soovi saada õiguskaitse Eestis;
  • kaubamärgi Eestis üldtuntuks tegemise kaudu;
  • registreerimine Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) Euroopa Liidu kaubamärgina.

2023. aastal esitati 1181 kaubamärgi registreerimise taotlust (2022. aastal 1061). Eesti taotlejad esitasid 1018 taotlust (2022. aastal 889). Kaubamärgi rahvusvahelisi registreeringuid, milles Eesti on märgitud lepinguosaline, saabus 728 (2022. aastal 817). Kokku taotleti kaitset 1909 kaubamärgile (2022. aastal 1878-le).

Patendiametile esitatud riigisisese kaubamärgi registreerimise taotlused ja registreeritud kaubamärgid
Patendiametile esitatud riigisisese kaubamärgi registreerimise taotlused ja registreeritud kaubamärgid
Saabunud kaubamärgi rahvusvahelised registreeringud ja Eestis jõustunud rahvusvahelised registreeringud
Saabunud kaubamärgi rahvusvahelised registreeringud ja Eestis jõustunud rahvusvahelised registreeringud

Aasta lõpuks kehtis Eestis 2 404 085 Euroopa Liidu registreeritud kaubamärki (sh 6269 kaubamärki Eestist), 25 922 registreeritud riigisisest kaubamärki ja 25 416 rahvusvahelist registreeringut, millele laieneb õiguskaitse Eestis.

Rahvusvahelisi kaubamärgi registreerimise taotlusi WIPO-sse edastamiseks esitasid Eesti taotlejad 42 (2022. aastal 50). Märgitud riike ja riikide ühendusi, kus kaitset taotleti, oli pea poole vähem kui eelmisel aastal – 57 (2022. aastal 108). Kõige rohkem sooviti oma kaubamärgile kaitset meie lõunanaabrite juures Lätis ja Leedus (20 ja 17 märkimist), järgnesid Soome ja Ühendkuningriik kumbki 16 märkimisega. Populaarsed olid ka USA ja Saksamaa (mõlemal 12 märkimist).

Eesti taotlejad esitasid 53,4% taotluste koguarvust. Välisriikidest oli Eestis õiguskaitse saamisest kõige rohkem huvitatud Saksamaa, kelle taotlused ja rahvusvahelised registreeringud moodustasid 5,6% taotluste koguarvust, järgnesid Hiina (4,8%) ja Türgi (3,1%).

Distribution of trade mark registration applications and international registrations received for registration in Estonia by country of origin in 2023
2023. a esitatud riigisisese kaubamärgi registreerimise taotluste ja saabunud kaubamärgi rahvusvaheliste registreeringute jaotus riikide järgi

Kaupadest, mille suhtes kaubamärkidele 2023. aastal õiguskaitset taotleti, olid enim nimetatud elektroonika- ja arvutustehnikakaubad (7%), farmaatsiatooted (5,5%), teraviljasaadused ja maiustused (4,3%), kosmeetikatooted (3,9%) ning rõivad ja jalatsid (3,2%).

Teenustest olid populaarseimad reklaam, ärijuhtimine, kontori- ja müügiteenused (10%), järgnesid haridus, väljaõpe, meelelahutus ning kultuuri- ja spordialane tegevus (8,2%), teaduslikud ja tehnoloogilised teenused (5,6%), toitlustus- ja majutusteenused (4,7%) ning finants-, kindlustus- ja kinnisvarateenused (4,3%).

Kõigil huvilistel, sealhulgas tollil, politseil ja äriregistril on võimalik kasutada Patendiameti veebilehel olevat kaubamärkide andmebaasi, mis sisaldab andmeid registreeritud ja menetluses olevate kaubamärkide kohta, samuti Eesti märkimisega rahvusvahelisi registreeringuid. Andmebaasis on jooksvalt ajakohased andmed, sest seda uuendatakse iga päev.

Riigisiseste kaubamärgitaotluste menetluse kestus 2023. aastal oli keskmiselt 1 kuu, rahvusvaheliste registreeringute menetlusaeg oli 1,5 kuud. Keskmine aeg on arvestatud taotluse laekumisest registreerimise otsuse tegemiseni, juhul kui taotluses ei esine puudusi.

Juba kolmandat aastat pakub Patendiamet kaubamärgitaotluste kiirendatud menetluse teenust. Vähendatud andmetega kiirendatud menetluse taotlus peab vastama teatud tingimustele, mis võimaldab registreerimise otsuse väljastada lühema ajaga. Kaubamärgitaotluse kiirendatud menetlus on osutunud väga populaarseks – 2023. aastal esitati 54,5% riigisisestest taotlustest just kiirendatud menetluse taotlusena. Keskmiselt õnnestus niisuguste taotluste puhul kas registreerimise otsuseni või (probleemide puhul) esimese teateni jõuda 8 päevaga.

Kaubamärgiosakonna parim kolleeg 2023 on peaekspert Janika Kruus
Kaubamärgiosakonna parim kolleeg 2023 on peaekspert Janika Kruus.

Kaubamärgid avaldatakse patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Kaubamärgileht kahel korral – esimest korda pärast ekspertiisiotsust lehe I osas ning teisel korral pärast registreerimist kauba- ja teenindusmärkide registris lehe III osas. Rahvusvaheliste registreeringute kohta tehtud otsused avaldatakse vaidlustamiseks lehe II osas. Et kaubamärgi registreerimise protsessi kiirendada, ilmub Eesti Kaubamärgileht alates 2024. aastast senise ühe korra asemel kaks korda kuus.

Kaubamärgist tulenevaid vaidlusi lahendatakse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ja kohtus. 2023. aastal rahuldas tööstusomandi apellatsioonikomisjon ühe kaebuse.

Kuigi 2023. aastal jätkus 2022. aastal alanud ebastabiilne poliitiline olukord ja ka majanduse käekäik ei näidanud paranemise märke, kasvas ettevõtjate huvi oma loomevara registreerimise vastu. Eesti Patendiametisse esitati 11% rohkem kaubamärgi registreerimise taotlusi kui 2022. aastal. Omalt poolt panustasime ettevõtjate ja muude huviliste teadlikkuse tõstmisele nii ettekannetega seminaridel kui ka Patendiameti blogi, Instagrami ja kodulehe info uuendamise ja värskendamise kaudu. Kaubamärgiosakonna spetsialistid andsid aasta jooksul 1134 kaubamärgi- ja disainiteemalist konsultatsiooni. Hästi on käima läinud kuu kaubamärgi valimise algatus, mille tulemusena toome esile ühe väljapaistva kaubamärgi sel kuul registrisse kantud märkide hulgast. Parimaks osutunud kaubamärkide omanikud saavad oma kaubamärgi loomise ja kaitsmise teekonda edasi anda Patendiameti blogis ilmuvas artiklis ja seega innustada ja julgustada ka tulevasi kaubamärgitaotlejaid.

Aasta kaubamärk
Esimest korda välja antud aasta kaubamärgi tiitli pälvis Lõuna-Eesti roheettevõtte Villatoode OÜ kaubamärk MÄÄ.

 

Autor

Karol Rummi
Karol Rummi

kaubamärgiosakonna juhataja