Leiutised

Leiutistele on võimalik taotleda patendikaitset või kasuliku mudeli kaitset 23. mail 1994 jõustunud patendiseaduse ja kasuliku mudeli seaduse alusel. 

2025. aastal esitati Patendiametile 51 patenditaotlust1 (2024. aastal 30), 61 kasuliku mudeli registreerimise taotlust (2024. aastal 35) ja 39 meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotlust (2024. aastal 43). Eesti taotlejad esitasid 47 patenditaotlust ja 56 kasuliku mudeli registreerimise taotlust. Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) edasisaatmiseks esitati 1 rahvusvaheline patenditaotlus. Patendiamet tegi patenditaotluste kohta 31 menetlusotsust ja andis välja 9 patenti. Kasuliku mudeli registreerimise taotluste kohta tegi amet 43 menetlusotsust ja registreeris 22 kasulikku mudelit. Meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotluste kohta tegi amet 59 otsust ja andis välja 34 täiendava kaitse tunnistust. Täiendava kaitse pikendamise otsuseid tehti 19. 

2025. aasta 31. detsembri seisuga oli menetlusse jäänud 69 patenditaotlust, 52 kasuliku mudeli registreerimise taotlust ja 113 meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotlust. 

Patendid 

Patendikaitse antakse teaduse ja tehnika kõigi valdkondade leiutistele. Patendiga ei kaitsta arvutiprogramme, taimesorte, loomatõuge ega raviviise ja diagnoosimeetodeid inimeste ja loomade raviks ning haiguste diagnoosimiseks. 

Taotlusi on kõige mugavam esitada taotluste elektroonilise esitamise portaali https://online.epa.ee kaudu. Portaali on võimalik siseneda Eesti ID-kaardiga. Patenditaotluse saab Patendiametile saata ainult pärast seda, kui patenditaotleja(d) või patendivolinik on selle digitaalselt allkirjastanud. Patenditaotluste elektroonse esitamise võimalust kasutas 2025. aastal 44 taotlejat (86%). 

2025. aastal esitasid Eesti taotlejad 92% patenditaotlustest. Välisriikidest esitati taotlusi Tšehhist 2 (4%), Suurbritanniast 1 (2%) ja Ameerika Ühendriikidest 1 (2%).

 

Kõige rohkem esitati patenditaotlusi füüsika valdkonnas (34%), järgnesid tehnoloogiliste protsesside ja transpordi valdkond ning inimeste eluliste vajaduste rahuldamise valdkond (kumbki 17%). 

Patendiamet kontrollib esitatud patenditaotluse vastavust vorminõuetele ja teeb leiutisele täisekspertiisi, kontrollides leiutise ülemaailmset uudsust, leiutustaset ja tööstuslikku kasutatavust. 

2025. aastal seisnesid patenditaotluste tagasilükkamise ja tagasivõtmise peamised põhjused selles, et leiutis ei vastanud vorminõuetele (31%), patentsuse kriteeriumidele (26%) või et leiutise objekt ei olnud patenditav (22%). 

Patenditaotluste keskmine menetluse aeg oli 2025. aastal 17,8 kuud. Keskmine aeg on arvestatud taotluse esitamisest kuni väljaandmisotsuse tegemiseni.  

Patenditaotlus avaldatakse esitamise kuupäevast või prioriteedikuupäevast 18 kuu möödumisel. Patendi väljaandmiseks loetakse leiutise registreerimist patendiregistris.  

Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamisest arvates ja selle jõushoidmiseks tuleb iga kehtivusaasta eest tasuda riigilõiv.  

Alates 1. jaanuarist 2013 alustas patendiosakond meditsiini- ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotluste menetlemist. Meditsiini- ja taimekaitsetoodete täiendav kaitse on jõus kuni viis aastat pärast patendi kehtivusaja lõppemist. Pediaatrias kasutatavate ravimite puhul on täiendavat kaitset võimalik veel kuue kuu võrra pikendada. Alates 2000. aastast on esitatud kokku 636 taotlust. 

2015. aastal liitus Patendiamet GPPH (Global Patent Prosecution Highway) pilootprogrammiga. Programmi sisuks on sellise patenditaotluste menetlemise süsteemi rakendamine, mille puhul osalev patendiamet kasutab patenditaotleja nõudel teiste osalevate patendiametite poolt sama patenditaotluse suhtes tehtud patendiekspertiisi tulemusi ja teeb patenditaotluse ekspertiisi kiirendatud korras. 2025. a seisuga on Eesti ekspertide otsingu tulemusi kasutatud 28 korral (22-US, 2-AU, 3-DE ja 1-RU) ja Eesti Patendiamet on kasutanud kahel korral USPTO ekspertiisi tulemusi. Statistika on avaldatud Jaapani patendiameti kodulehel. 

1. jaanuaril 2017 liitus Patendiamet WIPO prioriteedidokumentide digitaalse juurdepääsusüsteemiga (DAS – Digital Access System). Süsteemi kasutamine võimaldab taotlejal soovi korral kasutada järgmisi võimalusi: 

• lisada Patendiameti kaudu (as depositing office) esmane leiutisetaotluse dokument WIPO digitaalsesse andmekogusse; 
• leiutisetaotluse esitamisel prioriteedi olemasolul esitada Patendiametile (as accessing office) prioriteedinõuet tõendava dokumendi asemel vaid juurdepääsukood dokumendi kättesaamiseks WIPO digitaalsest andmekogust. 

Teenust saab kasutada nii rahvusliku patendi taotluste kui ka kasuliku mudeli registreerimise taotluste puhul. Vastastikune juurdepääs prioriteedidokumentidele on tagatud ainult WIPO DAS-süsteemiga liitunud patendiametitele. Taotleja soovil on 2025. aastal WIPO DAS-andmebaasi lisatud 20 prioriteedidokumenti (10 patenditaotlust ja 10 kasuliku mudeli registreerimise taotlust). Kokku on alates 2017. aastast lisatud 75 patendi prioriteedidokumenti ja 78 kasuliku mudeli prioriteedidokumenti.   

Patendist tulenevaid vaidlusi lahendatakse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ja kohtus. 2025. aastal ei esitatud patenditaotluste menetlusotsuste kohta ühtegi kaebust ega vaidlustatud ühtegi patenti. 

Patendiregistris on alates 2020. a registreeritud 9 panti.  

Euroopa patendid 

Leiutisi saab Eestis Euroopa patendiga kaitsta alates 1. juulist 2002, mil Eesti sai Euroopa Patendiorganisatsiooni täisliikmeks. Nimetatud kuupäevast alates on Euroopa patendikonventsiooni alusel võimalik Eestit Euroopa patenditaotluses märkida riigina, kus kavatsetakse jõustada Euroopa patent. Samuti on Eesti ja välisriikide isikutel võimalik esitada Eesti Patendiameti kaudu Euroopa Patendiametile (EPO) Euroopa patendi taotlusi. 

Euroopa patendi jõustamiseks Eestis peab patendiomanik esitama EPO-s Euroopa patendi väljaandmisest teatamisest arvates kolme kuu jooksul Eesti Patendiametile patendikirjelduse tõlke eesti keeles ja tasuma selle avalikustamiseks ettenähtud riigilõivu. Täiendava riigilõivu eest on võimalik tõlke esitamise tähtaega kahe kuu võrra pikendada. 

Eestis kehtiv Euroopa patent on õiguslikult võrdne Eesti patendiga. Patendiamet peab Eestis kehtivate Euroopa patentide registrit. 

Euroopa patendi jõushoidmiseks Eestis peab patendiomanik EPO-s Euroopa patendi väljaandmisest teatamisele järgnevast kehtivusaastast alates tasuma iga järgneva kehtivusaasta eest riigilõivu. Jõushoidmise riigilõivu võib tasuda kuni kuus kuud enne tasumistähtpäeva või täiendavat riigilõivu tasudes kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal Euroopa patendi kehtivusaasta algab. 

Esimesed Euroopa patendid jõustusid Eestis 2004. aastal. 2025. aastal esitati 731 Euroopa patendi jõustamise taotlust. Kõik taotlused esitati elektroonselt. Kokku oli 2025. aasta lõpuks Eestis jõus 10 120 Euroopa patenti.  

Eestis kehtivate Euroopa patentide registris on alates 2020. a registreeritud 3 panti ja 9 litsentsi.  

Ühtse toimega patent (UP – Unitary Patent) jõustus 1. juunil 2023. Ühtse toimega patente, nagu ka Euroopa patente, annab välja Euroopa Patendiamet (EPO). Kui Euroopa patent on välja antud, siis ühe kuu jooksul pärast patendibülletäänis sellekohase teate avaldamist saab patendiomanik esitada EPO-le ühtse toimega patendi saamise avalduse. UP taotlemine on tasuta. 2025. aastal esitati 33 333 UP avaldust ja registreeriti 33 251 ühtse toimega patenti. Registreeritud UP-d kehtivad automaatselt Euroopa Liidu 18 liikmesriigi territooriumil. Nendeks riikideks on Austria, Belgia, Bulgaaria, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Rootsi. Eesti taotlejatele registreeriti 2025. aastal 32 ühtse toimega patenti. 

Kasulikud mudelid 

Kasuliku mudelina saab kaitsta samu leiutisi, mis patendiga, välja arvatud biotehnoloogia valdkonda kuuluvad leiutised. 

Kasuliku mudeli erinevused võrreldes patendiga: 

• odavam; 

• rakendatakse registreerimissüsteemi; 

• lühem menetlusaeg; 

• nõuded leiutustasemele on madalamad; 

• ei saa taotleda kaitset leiutiste kombinatsioonile, s.t ühe ja sama taotlusega ei saa taotleda kaitset näiteks meetodile ja seadmele; 

• maksimaalne kehtivusaeg 10 aastat. 

Kasuliku mudeli registreerimise taotlusi on kõige mugavam esitada taotluste elektroonilise esitamise portaali https://online.epa.ee/ kaudu. Portaali saab siseneda Eesti ID-kaardiga. Kasuliku mudeli registreerimise taotluse võib koostada iga portaali sisenenu, kuid Patendiametile on taotlust võimalik saata ainult pärast seda, kui taotleja või patendivolinik on selle digitaalselt allkirjastanud. 2025. aastal esitati elektroonselt 93% kasuliku mudeli registreerimise taotlustest. 

2025. aastal esitatud kasuliku mudeli registreerimise taotlustest 92% moodustasid Eesti taotlejate esitatud taotlused, Poolast ja Ukrainast esitati 2 taotlust (kumbki 3,2%) ning Araabia Ühendemiraatidest 1 taotlus (1,6%). 

Kõige rohkem esitati taotlusi tehnoloogiliste protsesside ja transpordi valdkonnast (21,3%), füüsika valdkonnast (21,3%) ning mehaanika, valgustuse, kütmise ja relvade valdkonnast (16,4%). 

Selleks et kasuliku mudeli õiguskaitse kehtiks, peab kasuliku mudelina kaitstav leiutis olema ülemaailmselt uus, omama leiutustaset ja olema tööstuslikult kasutatav. Kasuliku mudeli registreerimise taotluste menetlemisel kontrollib Patendiamet taotluse vorminõuete täitmist ning vastavalt 1. jaanuarist 2012 kehtima hakanud kasuliku mudeli seaduse muudatustele teeb tehnika taseme otsingu. Amet edastab taotlejale otsinguaruande. Taotleja võib otsinguaruande väljastamisest alates kahe kuu jooksul teha taotluses parandusi ja täiendusi, kuid see ei ole kohustuslik. Kasulik mudel saab avalikuks alles pärast registreerimist. Kui selgub, et leiutis ei ole uus, ei oma leiutustaset või ei ole tööstuslikult kasutatav, võib iga isik taotleda kohtu kaudu kasuliku mudeli registreeringu tühistamist.  

Nõuetele vastava registreerimistaotluse korral registreeritakse leiutis kasulike mudelite registris ja antakse välja kasuliku mudeli tunnistus. Kasuliku mudeli registreerimise taotluste keskmine menetluse aeg taotluse esitamisest kuni väljaandmisotsuse tegemiseni on 8,3 kuud. 

Kasuliku mudeli õiguskaitse kehtib registreerimistaotluse esitamisest arvates esmalt neli aastat ja seda on võimalik riigilõivu tasudes kuni 10 aastani pikendada, kõigepealt nelja ja seejärel veel kahe aasta võrra. 

Riikide top  

Riikide top 

Kasulike mudelite registris on alates 2020. a registreeritud 3 litsentsi.  

Mikrolülituste topoloogia 

16. märtsil 1999 jõustus mikrolülituse topoloogia kaitse seadus. 2025. aastal ei esitatud Patendiametile ühtegi mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlust.