Eestis on võimalik kaubamärkidele kaitset taotleda 1. mail 2004 jõustunud kaubamärgiseaduse alusel (esimene kaubamärgiseadus hakkas kehtima 1992. aastal). 1. maist 2004 kehtivad meil ka Euroopa Liidu kaubamärgialased õigusaktid.
Kaubamärgi registreerimise taotlusi on juba 2007. aasta kevadest võimalik esitada taotluste elektroonilise esitamise portaali kaudu. Seal saab täita ja saata Patendiametisse uusi kaubamärgi registreerimise taotlusi ja vaadata oma varem esitatud taotlusi. Taotluse võib täita igaüks, kuid allkirjastada tohib seda ainult taotleja (või teda esindav patendivolinik). Vajalik on ID-kaardi ja selle lugeri olemasolu. Kaubamärgi registreerimise taotluse elektroonilise esitamise võimalusi kasutas 2022. aastal 90% Eesti taotlejaid. Muid taotluse menetlusega seotud dokumente saab esitada elektrooniliselt digitaalallkirjastatult. Kuna alates 1. jaanuarist 2017 esitatud kaubamärgitaotluste puhul on kasutusel üksnes elektrooniline menetlustoimik, vanemad kaubamärgitoimikud on digiteeritud ja ka rahvusvahelise registreerimise taotlusi saab esitada elektrooniliselt, on kogu kaubamärgimenetlus praeguseks paberivaba.
Kaubamärgile Eestis õiguskaitse saamiseks on neli võimalust:
- registreerimine kauba- ja teenindusmärkide registris, esitades taotluse Patendiametile;
- registreerimine Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) Rahvusvahelise Büroo registris, avaldades soovi saada õiguskaitse Eestis;
- kaubamärgi Eestis üldtuntuks tegemise kaudu;
- registreerimine Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) Euroopa Liidu kaubamärgina.
2022. aastal esitati 1061 kaubamärgi registreerimise taotlust (2021. aastal 1586). Eesti taotlejad esitasid 889 taotlust (2021. aastal 1371). Kaubamärgi rahvusvahelisi registreeringuid, milles Eesti on märgitud lepinguosaline, saabus 817 (2021. aastal 890). Kokku taotleti kaitset 1878 kaubamärgile (2021. aastal 2476).
Saabunud kaubamärgi rahvusvahelised registreeringud ja Eestis jõustunud rahvusvahelised registreeringud
Aasta lõpuks kehtis Eestis 2 228 395 Euroopa Liidu registreeritud kaubamärki (sh 5428 kaubamärki Eestist), 26 059 registreeritud riigisisest kaubamärki ja 20 203 rahvusvahelist registreeringut, millele laieneb õiguskaitse Eestis.
Rahvusvahelisi kaubamärgi registreerimise taotlusi WIPO-sse edastamiseks esitasid Eesti taotlejad 50 (2021. aastal 41). Märgitud riike, kus kaitset taotleti, oli rekordiline arv – 108. Kõige rohkem sooviti oma kaubamärgile kaitset Ühendkuningriigis – 25 korral –, järgnes Norra, mida märgiti 19 korral. Populaarsed olid ka Euroopa Liit (17 märkimist), USA (16 märkimist), Hiina ja Ukraina (mõlemal 14 märkimist).
Eesti taotlejad esitasid 47,5% taotluste koguarvust. Välisriikidest oli Eestis õiguskaitse saamisest kõige rohkem huvitatud Venemaa, kelle taotlused ja rahvusvahelised registreeringud moodustasid 6,4% taotluste koguarvust, järgnesid Hiina (5,3%), Läti (3,2%) ning USA ja Saksamaa (mõlemad 2,8%).
Kaupadest, mille suhtes kaubamärkidele 2022. aastal õiguskaitset taotleti, olid enim nimetatud elektroonika- ja arvutustehnikakaubad (7,6%), farmaatsiatooted (5%), teraviljasaadused ja maiustused (4%), kosmeetikatooted (3,9%) ning rõivad ja jalatsid (3,5%).
Teenustest olid populaarseimad reklaam, ärijuhtimine, kontori- ja müügiteenused (10,9%), järgnesid haridus, väljaõpe, meelelahutus ning kultuuri- ja spordialane tegevus (7,9%), finants-, kindlustus- ja kinnisvarateenused (5,8%), teaduslikud ja tehnoloogilised teenused (5,2%) ning toitlustus- ja majutusteenused (3,7%).
Asjast huvitatutel, sealhulgas tollil, politseil ja äriregistril, on võimalik kasutada Patendiameti veebilehel olevat kaubamärkide andmebaasi, mis sisaldab andmeid registreeritud ja menetluses olevate kaubamärkide kohta, samuti Eesti märkimisega rahvusvahelisi registreeringuid. Andmebaasis on jooksvalt ajakohased andmed, sest seda uuendatakse iga päev.
Riigisiseste kaubamärgitaotluste menetluse kestus 2022. aastal oli keskmiselt 1,2 kuud, rahvusvaheliste registreeringute menetlusaeg 3,4 kuud. Keskmine aeg on arvestatud taotluse laekumisest registreerimise otsuse tegemiseni, juhul kui taotluses ei esine puudusi.
12. oktoobril 2020 alustas Patendiamet uue teenuse pakkumist – kaubamärgitaotluste kiirendatud menetlus. Vähendatud andmetega kiirendatud menetluse taotlus peab vastama kindlatele tingimustele, mis võimaldab registreerimise otsuse väljastada lühema ajaga. Kaubamärgitaotluse kiirendatud menetlus osutus taotlejate seas väga populaarseks – 2022. aastal esitati ligi 57% riigisisestest taotlustest just kiirendatud menetluse taotlusena. Keskmiselt õnnestus niisuguste taotluste puhul kas registreerimise otsuseni või (probleemide puhul) esimese teateni jõuda 8 päevaga, s.o märksa kiiremini kui kodulehel lubatud prognoositav menetlusaeg 3–4 nädalat.
Kaubamärgid avaldatakse patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Kaubamärgileht kahel korral – esimest korda pärast ekspertiisiotsust lehe I osas ning teisel korral pärast registreerimist kauba- ja teenindusmärkide registris lehe III osas. Rahvusvaheliste registreeringute kohta tehtud otsused avaldatakse vaidlustamiseks lehe II osas.
Kaubamärgist tulenevaid vaidlusi lahendatakse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ja kohtus. 2022. aastal ei rahuldanud tööstusomandi apellatsioonikomisjon ühtki kaebust.
Ebastabiilse majandusliku ja poliitilise olukorra tõttu ei olnud 2022. aasta ettevõtjatele soodne. Sellest hoolimata tunti huvi oma intellektuaalomandi kaitsmise võimaluste vastu – kaubamärgiosakonna spetsialistid andsid aasta jooksul 1110 kaubamärgi- ja disainiteemalist konsultatsiooni. Uue ettevõtmisena alustasime kuu kaubamärgi valimisega, mille tulemusena toome esile ühe väljapaistva kaubamärgi sel kuul registrisse kantud märkide hulgast. See ettevõtmine on rõõmustanud parimaks osutunud kaubamärkide omanikke ja loodetavasti inspireerinud ka tulevasi kaubamärgitaotlejaid.
