2023. aasta oli Eestis loomevara kaitsmiseks väga hea aasta. Kaubamärgi kaitsmiseks esitatud taotluste arv kasvas 10 protsenti ja Eestis esitatud patenditaotluste arv kasvas üle kahe korra, lisaks esitasid Eesti inimesed taotlusi ka otse EUIPO-sse, EPO-sse ja WIPO-sse. Saime ka uue suupärase omakeelse sõna intellektuaalomandi tähistamiseks – "loomevara" –, millega intellektuaalomandi kaitsmisest rääkides muu hulgas ka aega ja täheruumi säästa saab.
Aasta algas praktiliste ettevalmistustega aasta keskel (1. juunil) jõustunud ühtse toimega patendisüsteemi ettevalmistamiseks. Üheks oluliseks komponendiks on Ühtne Patendikohus (UPC). Eesti Patendiameti esindajad osalevad UPC halduskomitee ja eelarvekomitee töös.
Uue hingamise sai Balti riikide patendiametite omavaheline koostöö. Möödunud aastasse mahtus lausa kaks töökohtumist, neist esimene Vilniuses, teine Tallinnas. Läti ja Leedu kolleegidega käib ka igapäevaselt tihe info ja kogemuste vahetus.
Kuna teist aastat jätkus Venemaa algatatud sõda Ukrainas, on loomulik, et naabrid asusid tihedamale toetusele ja koostööle Ukraina abistamiseks. Märtsis toimus esimene kohtumine Poola Patendiametis, kuhu Ukraina toetuseks tulid kokku Eesti, Läti ja Leedu patendiametite juhid, aga ka EUIPO ning EPO esindajad. Poolas toimus kohtumine ja koostöölepete sõlmimine Ukraina kolleegidega. Kokku lepiti ka külaskäik Kiievisse. See visiit Kiievisse ning ka Butšasse ja Irpinisse toimuski juba möödunud aasta oktoobris ja lähemalt saab sellest lugeda rahvusvahelise koostöö peatükis.
Jätkub ka tugev koostöö Põhjamaade ning Balti riikide ametite vahel, seda nii maikuus Stockholmis toimunud peadirektorite kohtumise kui ka valdkondlike töögruppide kohtumiste raames.
Maikuus oli Eestil rõõm võõrustada ja kaaskorraldada PATLIBi konverentsi Tallinnas, millest räägime pikemalt teabeürituste peatükis.
1. juunil jõustus Euroopa Liidu ühtse toimega patendisüsteem, mille kohta saab pikemalt lugeda rahvusvahelise koostöö peatükist. Ette võib öelda, et Eesti taotlejad jõudsid möödunud aastal registreerida juba 10 ühtse toimega patenti. Kokku taotleti ühtse toimega Euroopa patenti esimese poole aastaga 17 909 korral ja registreeritud on neid 17 388. Oluline on, et kõigi nende 17 388 ühtse toimega patendi õigused kehtivad ka Eestis.
Ühtne patendikohus (UPC) hakkab lahendama nii ühtse toimega Euroopa patendi kui ka tavalise Euroopa patendiga seotud vaidlusi. Eestist saab pöörduda Stockholmis asuvasse Balti kohtuüksusesse, mis ühendab Rootsit, Eestit, Lätit ja Leedut. Ühtse patendikohtu istungeid saab pidada ka Eestis. Samuti on Eestist valitud Ühtse Patendikohtu kohtunikuks Kai Härmand.
Jätkus töö noortega. Patendiamet kannustab koolinoori oma loomingut kaitsma. Eestis on erakordselt palju loomingulisi lapsi ja noori – seda näitab muu hulgas iga-aastasest õpilasleiutajate konkursist osavõtnute arv. Konkursil osales sel aastal üle 400 noore leiutaja 88 Eesti koolist, lasteaiast ja huvikoolist. Konkursile esitati üle 500 idee. Samuti registreeritakse igal aastal üha uusi õpilasfirmasid, kes tulevad välja värskete ideede ja nutikate lahendustega eri eluvaldkondades. Millest aga noortel ja nende juhendajatel pahatihti aimu pole, on vajadus oma loomingut ehk intellektuaalomandit – kaubamärki, disaini ja leiutist – kaitsta. Otsustamaks, kuidas oma loodut parimal viisil kaitsta, lõi Patendiamet lihtsa ja kompaktse intellektuaalomandi juhendi õpilastele ja nende juhendajatele.
5. detsembril autasustati Tallinnas PROTO avastustehases 16. korda korraldatava õpilasleiutajate riikliku konkursi parimaid. Patendiamet ja Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) andsid juba kümnendat korda välja ühise eriauhinna.
Möödunud aasta lõpus toimus Patendiametis avalik sõnavõistlus, milles otsisime emakeelset ja suupärast vastet sõnale „intellektuaalomand“. Ka sellest toredast algatusest ning selle tulemustest saab teie ees olevast aastaraamatust lugeda. Hakkame konkursi tulemusel välja valitud uut sõna „loomevara“ kasutama ja tutvustama juba siinsamas aastaraamatus, teistes teavikutes ja kodulehel. Aeg näitab, kuidas uus sõna keeles koduneb.
Aasta lõpus tuli teha ettevalmistusi uueks aastaks. Näiteks hakkas kaubamärgileht senise ühe korra asemel 2024. aasta jaanuarist ilmuma kaks korda kuus. Seoses kiirendatud menetluse ja lühenenud ekspertiisijärjekorraga tekkis vajadus märkide registreerimisotsuste teateid sagedamini avaldada, et kiirest menetlusest tulenevad eelised kaduma ei läheks (ekspertiisile järgnevad etapid – avaldamine, vaidlustamine ja registrisse kandmine – on kiirendatud menetluses lühemad). Ilmumissageduse muutmine sai võimalikuks pärast kaubamärgimääruse muudatuste jõustumist ning tehnilisi ettevalmistusi.
Rakendamisküpseks said ka seadusemuudatused, mis lubavad uuest aastast asendada seni paberil väljastatud kaitsedokumendid digitaalsetega. See puudutab patendikirja ja kasuliku mudeli tunnistust. Kaubamärgitunnistuse ja tööstusdisainilahenduse tunnistusega sai see samm ette võetud juba aastaid tagasi, kui võtsime kasutusele uue menetlustarkvara. Leiutiste puhul ootab see kõik veel ees ja uut menetlustarkvara peaksid meie patendieksperdid ning registripidajad saama kasutama hakata uue aasta esimeses pooles.
Patendiamet on nüüd mõnda aega tegutsenud ka autoriõiguse vallas. Suure huvi tõttu lisasime oma praegustele infokanalitele autoriõiguse infotelefoni. See alustab tööd 2024. aasta alguses, aga eeltöö sai ära tehtud möödunud aastal. Patendiameti tasuta autoriõiguse konsultatsioonitelefon 5867 7703 hakkab kõnedele vastama igal teisipäeval kell 10.00–13.00. Jätkuvalt saab Patendiameti poole autoriõiguse küsimustega pöörduda ka e-posti kaudu aadressil autor@epa.ee.
Lõpetuseks tahan esile tõsta möödunud aasta 27. septembril Genfis esitletud ülemaailmse innovatsiooniindeksi (Global Innovation Index GII), mis reastab riigid innovatsioonivõimekuse alusel. Sellel kõrgetasemelisel üritusel esines sõnavõtuga ka meie peaminister Kaja Kallas. Eesti on 2023. aasta innovatsiooniindeksis 132 riigi seas 16. kohal, mis on läbi aegade parim tulemus. Eestit võib julgelt nimetada innovatsiooniliidriks – selleks loetakse nimelt pingerea 25 esimest riiki. Kuigi Eesti on innovatsiooniliidrite hulgas figureerinud juba alates 2015. aastast, oleme 2020. aastaga võrreldes tõusnud rekordilised 11 kohta. Viimase aastaga on Eesti taas teinud tubli hüppe kahe koha võrra üles.
Patendiamet on aastaid rakendanud kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis on sertifitseeritud ISO standardile vastavalt. 2023. aastal läbi viidud korraline audit näitas, et Patendiameti töö vastab standardi ISO 9001: 2015 nõuetele. ISO sertifikaat garanteerib Patendiameti pakutavate teenuste kvaliteedi – meie teenused on ligipääsetavad, usaldusväärsed ja turvalised nii praegu kui ka tulevikus.
Tänan kõiki kolleege ja koostööpartnereid nii kodus kui maailmas selle eest, et meie loomevara hulk aina kasvab ja et see on jätkuvalt hästi kaitstud!
