Leiutised
Leiutistele on võimalik taotleda patendikaitset või kaitset kasuliku mudelina 23. mail 1994 jõustunud patendiseaduse ja kasuliku mudeli seaduse alusel.
2024. aastal esitati Patendiametile 30 patenditaotlust, (2023. aastal 32), 35 kasuliku mudeli registreerimise taotlust (2023. aastal 39) ja 43 meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotlust (2023. aastal 31). Patendiameti täisstatistikat vt veebilehelt. Eesti taotlejad esitasid 26 patenditaotlust ja 31 kasuliku mudeli registreerimise taotlust. Rahvusvahelisi patenditaotlusi edasisaatmiseks WIPO-sse Eesti taotlejad ei esitanud. Patendiamet tegi patenditaotluste kohta 85 menetlusotsust (sh 50 meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse otsust) ja andis välja 15 patenti. Kasuliku mudeli registreerimise taotluste kohta tegi amet 47 menetlusotsust ja registreeris 33 kasulikku mudelit. Meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotluste kohta tegi amet 50 otsust ja andis välja 32 täiendava kaitse tunnistust.
Seisuga 31. detsember 2024 oli menetlusse jäänud 48 patenditaotlust, 32 kasuliku mudeli registreerimise taotlust ja 101 meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotlust.
Patendid
Patendikaitse antakse teaduse ja tehnika kõigi valdkondade leiutistele. Patendiga ei kaitsta arvutiprogramme, taimesorte ega loomatõuge ning raviviise ja diagnoosimeetodeid inimeste ja loomade raviks ning haiguste diagnoosimiseks.
Taotlusi on kõige mugavam esitada taotluste elektroonilise esitamise portaali kaudu.
Portaali saab siseneda Eesti ID-kaardiga. Patenditaotlust on võimalik Patendiametile saata ainult pärast selle digitaalset allkirjastamist patenditaotleja(te) või patendivoliniku poolt. Patenditaotluste elektroonse esitamise võimalust kasutas 2024. aastal 27 (90%) taotlejat.
2024. aastal esitasid Eesti taotlejad 90% patenditaotlustest. Välisriikidest esitati taotlusi Prantsusmaalt 1 (3,3%), Hollandist 1 (3,3%) ja Hiinast 1 (3,3%).
Kõige rohkem esitati patenditaotlusi keemia ja metallurgia valdkonnas (27%), järgnesid tehnoloogiliste protsesside ning inimeste eluliste vajaduste rahuldamise valdkond (kumbki 20%).
Patendiamet kontrollib esitatud patenditaotluse vastavust vorminõuetele ja teeb leiutisele täisekspertiisi, kontrollides leiutise ülemaailmset uudsust, leiutustaset ja tööstuslikku kasutatavust.
2024. aastal seisnesid patenditaotluste tagasilükkamise ja tagasivõtmise peamised põhjused selles, et leiutis ei vastanud vorminõuetele (50%), patenditaotluses ei olnud avatud leiutise olemus (25%) või ei vastanud leiutis patentsuse kriteeriumidele (20%).
Patenditaotluste keskmine menetluse aeg 2024. aastal oli 31,5 kuud. Keskmine aeg on arvestatud taotluse esitamisest kuni väljaandmisotsuse tegemiseni.
Patenditaotlus avaldatakse 18 kuu möödumisel esitamise kuupäevast või prioriteedikuupäevast. Patendi väljaandmiseks loetakse leiutise registreerimist patendiregistris.
Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamisest arvates ja selle jõushoidmiseks tuleb iga kehtivusaasta eest tasuda riigilõivu.
Alates 1. jaanuarist 2013 alustas patendiosakond meditsiini- ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotluste menetlemist. Meditsiini- ja taimekaitsetoodete täiendav kaitse on jõus kuni viis aastat pärast patendi kehtivusaja lõppemist. Pediaatrias kasutatavate ravimite puhul on täiendavat kaitset võimalik veel kuue kuu võrra pikendada. Alates 2000. aastast on esitatud kokku 591 taotlust.
2015. aastal liitus Patendiamet Globaalse PPH (Global Patent Prosecution Highway ─ GPPH) pilootprogrammiga. Programmi sisuks on sellise patenditaotluste menetlemise süsteemi rakendamine, mille puhul osalev patendiamet kasutab patenditaotleja nõudel teiste osalevate patendiametite poolt sama patenditaotluse suhtes tehtud patendiekspertiisi tulemusi ja teeb patenditaotluse ekspertiisi kiirendatud korras. Seisuga 2024 on Eesti ekspertide otsingu tulemusi kasutatud 23 korral (17-US, 2-AU, 3-DE ja 1-RU) ja Eesti Patendiamet on kasutanud 2 korral USPTO ekspertiisi tulemusi. Statistika on avaldatud Jaapani patendiameti kodulehel.
01.01.2017 liitus Patendiamet WIPO digitaalse juurdepääsusüsteemiga prioriteedidokumentidele (WIPO DAS – Digital Access System). Süsteemi kasutamine võimaldab taotlejal soovi korral kasutada järgmisi võimalusi:
- lisada Patendiameti kaudu (as depositing Office) esmane leiutisetaotluse dokument WIPO digitaalsesse andmekogusse;
- prioriteedi olemasolul leiutistaotluse esitamisel prioriteedinõuet tõendava dokumendi asemel esitada Patendiametile (as accessing Office) vaid juurdepääsukood dokumendi kättesaamiseks WIPO digitaalsest andmekogust.
Teenust saab kasutada nii rahvusliku patendi taotluste kui ka kasuliku mudeli registreerimise taotluste puhul. Vastastikune juurdepääs prioriteedidokumentidele on tagatud ainult WIPO DAS-süsteemiga liitunud patendiametitele. Taotleja soovil on 2024. aastal WIPO DAS andmebaasi lisatud 30 prioriteedidokumenti (15 patenditaotlust ja 15 kasuliku mudeli registreerimise taotlust). Kokku on alates 2017. aastast lisatud 65 patendi prioriteedidokumenti ja 68 kasuliku mudeli prioriteedidokumenti.
Patendist tulenevaid vaidlusi lahendatakse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ja kohtus. 2024. aastal ei esitatud patenditaotluste menetlusotsuste kohta ühtegi kaebust ega vaidlustatud ühtegi patenti.
Patendiregistris on alates 2020. aastast registreeritud 9 panti.
Euroopa patendid
Leiutisi saab Eestis kaitsta Euroopa patendiga alates 1. juulist 2002, mil Eesti sai Euroopa Patendiorganisatsiooni täisliikmeks. Nimetatud kuupäevast alates on Euroopa patendikonventsiooni alusel võimalik Eestit Euroopa patenditaotluses märkida riigina, kus kavatsetakse Euroopa patent jõustada. Samuti on Eesti ja välisriikide isikutel Eesti Patendiameti kaudu võimalik esitada Euroopa Patendiametile (EPO) Euroopa patendi taotlusi.
Euroopa patendi jõustamiseks Eestis peab patendiomanik esitama Eesti Patendiametile kolme kuu jooksul EPO poolt Euroopa patendi väljaandmisest teatamisest arvates patendikirjelduse tõlke eesti keeles ja tasuma selle avalikustamiseks ettenähtud riigilõivu. Täiendava riigilõivu eest on võimalik tõlke esitamise tähtaega pikendada kahe kuu võrra.
Eestis kehtiv Euroopa patent on õiguslikult võrdne Eesti patendiga. Patendiamet peab Eestis kehtivate Euroopa patentide registrit.
Euroopa patendi jõushoidmiseks Eestis peab patendiomanik EPO poolt Euroopa patendi väljaandmisest teatamisele järgnevast kehtivusaastast alates tasuma iga järgneva kehtivusaasta eest riigilõivu. Jõushoidmise riigilõivu võib tasuda kuni kuus kuud enne tasumistähtpäeva või täiendavat riigilõivu tasudes kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal Euroopa patendi kehtivusaasta algab.
Esimesed Euroopa patendid jõustusid Eestis 2004. aastal. 2024. aastal esitati 937 Euroopa patendi jõustamise taotlust, kõik taotlused esitati elektroonselt. Kokku oli 2024. aasta lõpuks Eestis jõus 10565 Euroopa patenti.
Eestis kehtivate Euroopa patentide registris on alates 2020. aastast registreeritud 3 panti ja 9 litsentsi.
Ühtse toimega patent (UP) jõustus 1. juunil 2023. Ühtse toimega patente, nagu ka Euroopa patente, annab välja Euroopa Patendiamet (EPO). Kui Euroopa patent on välja antud, siis ühe kuu jooksul pärast sellekohase teate avaldamist patendibülletäänis saab patendiomanik esitada EPO-le ühtse toimega patendi saamise avalduse. UP taotlemine on tasuta. 2024. aastal esitati 28 124 UP avaldust ja registreeriti 28 021 ühtse toimega patenti. Registreeritud UP-d kehtivad automaatselt 18 Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil. Nendeks riikideks on Austria, Belgia, Bulgaaria, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Rootsi. Eesti taotlejatele registreeriti 28 UP-d.
Kasulikud mudelid
Kasuliku mudelina kaitstakse samu leiutisi, mis patendiga, välja arvatud biotehnoloogia valdkonda kuuluvad leiutised.
Kasuliku mudeli erinevused võrreldes patendiga:
- odavam;
- rakendatakse registreerimissüsteemi;
- lühem menetlusaeg;
- nõuded leiutustasemele on madalamad;
- ei saa taotleda kaitset leiutiste kombinatsioonile, s.t ühe ja sama taotlusega ei saa taotleda kaitset näiteks meetodile ja seadmele;
- maksimaalne kehtivusaeg 10 aastat.
Kasuliku mudeli registreerimise taotlusi on kõige mugavam esitada taotluste elektroonilise esitamise portaali kaudu https://online.epa.ee/.
Portaali saab siseneda Eesti ID-kaardiga. Kasuliku mudeli registreerimise taotluse võib koostada iga portaali sisenenu, kuid Patendiametile on taotlust võimalik saata ainult pärast selle digitaalset allkirjastamist kasuliku mudeli registreerimise taotleja või patendivoliniku poolt. 2024. aastal esitati kõik kasuliku mudeli registreerimise taotlused elektroonselt.
2024. aastal esitatud kasuliku mudeli registreerimise taotlustest moodustasid Eesti taotlejate esitatud taotlused 88,6%, Tšehhi taotlejad esitasid 2 taotlust (5,7%) ja Norra ning Türgi taotlejad esitasid kumbki 1 taotluse (2,8%).
Kõige rohkem esitati taotlusi valdkonnast tehnoloogilised protsessid; transport (25,8%), järgnesid inimeste eluliste vajaduste rahuldamise ja mehaanika valdkonnad (22,6%).
Selleks, et kasuliku mudeli õiguskaitse kehtiks, peab kasuliku mudelina kaitstav leiutis olema ülemaailmselt uus, omama leiutustaset ja olema tööstuslikult kasutatav. Kasuliku mudeli registreerimise taotluste menetlemisel kontrollib Patendiamet taotluse vorminõuete täitmist ning alates 1. jaanuarist 2012 kehtima hakanud kasuliku mudeli seaduse muudatustele vastavalt teeb tehnika taseme otsingu. Amet edastab otsinguaruande taotlejale. Taotleja võib otsinguaruande alusel teha taotluses kahe kuu jooksul otsinguaruande väljastamisest parandusi ja täiendusi, kuid see ei ole kohustuslik. Kasulik mudel saab avalikuks alles pärast registreerimist. Kui selgub, et leiutis ei ole uus, ei oma leiutustaset või ei ole tööstuslikult kasutatav, võib iga isik kohtu kaudu taotleda kasuliku mudeli registreeringu tühistamist.
Nõuetele vastava registreerimistaotluse korral registreeritakse leiutis kasulike mudelite registris ja antakse välja kasuliku mudeli tunnistus. Kasuliku mudeli registreerimise taotluste keskmine menetluse aeg taotluse esitamisest kuni väljaandmisotsuse tegemiseni on 9,4 kuud, mis on patenditaotlusega võrreldes oluliselt lühem aeg.
Kasuliku mudeli õiguskaitse kehtib esmalt neli aastat registreerimistaotluse esitamisest arvates ja seda on võimalik riigilõivu tasudes pikendada kuni 10 aastani, kõigepealt nelja ja seejärel veel kahe aasta võrra.
Kasulike mudelite registris on alates 2020. aastast registreeritud 3 litsentsi.
Mikrolülituste topoloogia
16. märtsil 1999 jõustus mikrolülituse topoloogia kaitse seadus. 2024. aastal ei esitatud Patendiametile ühtegi mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlust.
