Eestis on võimalik kaubamärkidele kaitset taotleda 1. mail 2004 jõustunud kaubamärgiseaduse alusel (esimene kaubamärgiseadus hakkas kehtima 1992. aastal). 1. maist 2004 kehtivad meil ka Euroopa Liidu kaubamärgialased õigusaktid.
Kaubamärgi registreerimise taotlusi on kõige mugavam esitada taotluste elektroonilise esitamise portaali kaudu. Seal saab täita ja saata Patendiametisse uusi kaubamärgi registreerimise taotlusi ning vaadata oma varem esitatud taotlusi. Avalduse esitamiseks peab ennast ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil tuvastama. Taotluse võib täita igaüks, kuid allkirjastada tohib seda ainult taotleja ise või teda esindav patendivolinik. Kaubamärgi registreerimise taotluse elektroonilise esitamise võimalusi kasutas 2024. aastal 95% Patendiametisse kaubamärgitaotluse esitanutest. Muid taotluse menetlusega seotud dokumente saab esitada elektrooniliselt digiallkirjastatult. Kaubamärgimenetlus on paberivaba juba 2017. aastast.
Kaubamärgile Eestis õiguskaitse saamiseks on neli võimalust:
- registreerimine kauba- ja teenindusmärkide registris, esitades taotluse Patendiametile;
- registreerimine Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) Rahvusvahelise Büroo registris, avaldades soovi saada õiguskaitse Eestis;
- kaubamärgi Eestis üldtuntuks tegemise kaudu;
- registreerimine Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) Euroopa Liidu kaubamärgina.
2024. aastal esitati 1181 kaubamärgi registreerimise taotlust (2023. aastal samuti 1181). Eesti taotlejad esitasid 1004 taotlust (2023. aastal 1018). Kaubamärgi rahvusvahelisi registreeringuid, milles Eesti on märgitud lepinguosaline, saabus 656 (2023. aastal 728). Kokku taotleti kaitset 1837 kaubamärgile (2023. aastal 1909).
Aasta lõpuks kehtis Eestis 2 553 964 Euroopa Liidu registreeritud kaubamärki (sh 7109 kaubamärki Eestist), 26 037 registreeritud riigisisest kaubamärki ja 24 265 rahvusvahelist registreeringut, millele laieneb õiguskaitse Eestis.
Rahvusvahelisi kaubamärgi registreerimise taotlusi WIPO-sse edastamiseks esitasid Eesti taotlejad 43 (2023. aastal 42). Märgitud riike ja riikide ühendusi, kus kaitset taotleti, oli 59 (2023. aastal 57). Kõige rohkem sooviti oma kaubamärgile kaitset Ühendkuningriigis (25 korral), Euroopa Liidus ja USA-s (mõlemal 24 märkimist), järgnesid Läti, Leedu ja Kanada (igaühel 8 märkimist).
Eesti taotlejad esitasid 54,8% taotluste koguarvust. Välisriikidest oli Eestis õiguskaitse saamisest kõige rohkem huvitatud Hiina, kelle taotlused ja rahvusvahelised registreeringud moodustasid 5,9% taotluste koguarvust, järgnesid USA (3,3%), Ungari (2,8%) ning Läti (2,6%).
Ka teenustest olid taas populaarseimad reklaam, ärijuhtimine, kontori- ja müügiteenused (10,2%), järgnesid haridus, väljaõpe, meelelahutus ning kultuuri- ja spordialane tegevus (7,7%), teaduslikud ja tehnoloogilised teenused (5,2%), finants-, kindlustus- ja kinnisvarateenused (4,4%) ning toitlustus- ja majutusteenused (4%), loetellu on lisandunud ehitusteenused (3,8%).
Kõigil huvilistel, sealhulgas tollil, politseil ja äriregistril on võimalik kasutada Patendiameti veebilehel olevat kaubamärkide andmebaasi, mis sisaldab andmeid registreeritud ja menetluses olevate kaubamärkide kohta, samuti Eesti märkimisega rahvusvahelisi registreeringuid. Andmebaasis on jooksvalt ajakohased andmed, sest seda uuendatakse iga päev.
Riigisiseste kaubamärgitaotluste menetluse kestus 2024. aastal oli keskmiselt 0,4 kuud, rahvusvaheliste registreeringute menetlusaeg oli 0,5 kuud. Keskmine aeg on arvestatud taotluse laekumisest registreerimise otsuse tegemiseni, juhul kui taotluses ei esine puudusi.
Juba mõnda aega pakub Patendiamet ka kaubamärgitaotluste kiirendatud menetluse teenust. Vähendatud andmetega kiirendatud menetluse taotlus peab vastama teatud tingimustele, mis võimaldab registreerimise otsuse väljastada lühema ajaga. Kaubamärgitaotluse kiirendatud menetlus on jätkuvalt populaarne – 2024. aastal esitati 56% riigisisestest taotlustest just kiirendatud menetluse taotlusena. Keskmiselt õnnestus niisuguste taotluste puhul kas registreerimise otsuseni või (probleemide puhul) esimese teateni jõuda 8 päevaga.
Kaubamärgid avaldatakse patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Kaubamärgileht kahel korral – esimest korda pärast ekspertiisiotsust lehe I osas ning teisel korral pärast registreerimist kauba- ja teenindusmärkide registris lehe III osas. Rahvusvaheliste registreeringute kohta tehtud otsused avaldatakse vaidlustamiseks lehe II osas. Et kaubamärgi registreerimise protsessi kiirendada, ilmub Eesti Kaubamärgileht alates 2024. aastast senise ühe korra asemel kaks korda kuus.
Kaubamärgist tulenevaid vaidlusi lahendatakse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ja kohtus. 2024. aastal ei rahuldanud tööstusomandi apellatsioonikomisjon ühtki kaebust.
Kuigi ka 2024. aastal ei soodustanud majanduslik olukord ettevõtjate tegevust, on rõõmustav tõdeda, et huvi oma loomevara registreerimise vastu ei ole kahanenud. Eesti Patendiametisse esitati sama palju kaubamärgi registreerimise taotlusi kui 2023. aastal (1181), Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise taotluste arv oli 2024. aastal 917 (2023. aastal 922). Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad said rahalist tuge taotleda EUIPO ja Euroopa Komisjoni ühisrahastu kaudu.
Kaubamärgiosakond panustas ettevõtjate ja muude huviliste teadlikkuse tõstmisele nii ettekannetega seminaridel kui ka Patendiameti blogi, Instagrami ja kodulehe info uuendamise ja värskendamise kaudu. Kaubamärgiosakonna spetsialistid andsid aasta jooksul 1128 kaubamärgi- ja disainiteemalist konsultatsiooni. Iga kuu annab Patendiamet välja kuu kaubamärgi tiitli ühele väljapaistvale kaubamärgile sel kuul registrisse kantud märkide hulgast. Parimaks osutunud kaubamärkide omanike põnevad ja õpetlikud lood oma kaubamärgi loomise ja kaitsmise teekonnast on avaldatud Patendiameti blogis.
