Leiutistele on võimalik taotleda patendikaitset või kaitset kasuliku mudelina 23. mail 1994 jõustunud patendiseaduse ja kasuliku mudeli seaduse alusel.
2020. aastal esitati Patendiametile 23 patenditaotlust, 43 kasuliku mudeli registreerimise taotlust ja 44 meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotlust (vt statistika). Eesti taotlejad esitasid 21 patenditaotlust ja 37 kasuliku mudeli registreerimise taotlust. Rahvusvahelisi patenditaotlusi edasisaatmiseks WIPO-sse esitasid Eesti taotlejad 2. Patendiamet tegi patenditaotluste kohta 75 menetlusotsust (sh 36 meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse otsust) ja andis välja 12 patenti. Kasuliku mudeli registreerimise taotluste kohta tegi amet 59 menetlusotsust ja registreeris 44 kasulikku mudelit. Meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotluste kohta tegi amet 36 otsust ja andis välja 22 täiendava kaitse tunnistust.
Seisuga 31. detsember 2020 oli menetlusse jäänud 45 patenditaotlust, 55 kasuliku mudeli registreerimise taotlust ja 96 meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotlust.
Seoses Eesti EPO täisliikmeks saamisega 2002. aastal on esitatavate patenditaotluste arv langenud aasta-aastalt. Kui 2003. aastal esitati patenditaotlusi ~15% vähem võrreldes aastatega 2001 ja 2002, siis aastatel 2018–2020 esitati ~95% vähem patenditaotlusi. Esitatud patenditaotluste arvu langusele on kaasa aidanud ka see, et osa Eesti taotlejaid ei esita esmast patenditaotlust Eesti Patendiametisse, vaid otse mõne teise riigi patendiametisse või EPO-sse.
Patendid
Patendikaitse antakse teaduse ja tehnika kõigi valdkondade leiutistele. Patendiga ei kaitsta arvutiprogramme, taimesorte ega loomatõuge ning raviviise ja diagnoosimeetodeid inimeste ja loomade raviks ning haiguste diagnoosimiseks.
2008. aasta novembris alustas Patendiamet patenditaotluste elektroonset vastuvõttu.
Portaali saab siseneda Eesti ID-kaardiga. Patenditaotlust on võimalik Patendiametile saata ainult pärast selle digitaalset allkirjastamist patenditaotleja(te) või patendivoliniku poolt. Taotluste elektroonse esitamise võimalust kasutas 2020. aastal 16 (70%) taotlejat.
2020. aastal laekunud patenditaotlustest esitasid Eesti taotlejad 91% ja Soome taotlejad 9% esitatud patenditaotluste koguarvust.
Patendiamet kontrollib esitatud patenditaotluse vastavust vorminõuetele ja teeb leiutisele täisekspertiisi, kontrollides leiutise ülemaailmset uudsust, leiutustaset ja tööstuslikku kasutatavust.
2020. aastal seisnesid patenditaotluste tagasilükkamise ja tagasivõtmise peamised põhjused selles, et patenditaotlus ei vastanud vorminõuetele (22%) või leiutis ei vastanud patentsuse kriteeriumidele (30%).
Patenditaotluste menetlus kestab keskmiselt 23,7 kuud. Patenditaotlus avaldatakse 18 kuu möödumisel esitamise kuupäevast või prioriteedikuupäevast. Patendi väljaandmiseks loetakse leiutise registreerimist patendiregistris. Patendiomanikule antakse traditsiooniline patendikiri.
Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamisest arvates ja selle jõushoidmiseks tuleb iga kehtivusaasta eest tasuda riigilõivu.
Alates 1. jaanuarist 2013 alustas patendiosakond meditsiini- ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotluste menetlemist. Meditsiini- ja taimekaitsetoodete täiendav kaitse on jõus kuni viis aastat pärast patendi kehtivusaja lõppemist. Alates 2000. aastast on esitatud kokku 430 taotlust.
2015. aastal liitus Patendiamet Globaalse PPH (Global Patent Prosecution Highway ─ GPPH) pilootprogrammiga. Programmi sisuks on sellise patenditaotluste menetlemise süsteemi rakendamine, mille puhul osalev patendiamet kasutab patenditaotleja nõudel teiste osalevate patendiametite poolt sama patenditaotluse suhtes tehtud patendiekspertiisi tulemusi ja teeb patenditaotluse ekspertiisi kiirendatud korras. Seisuga 2020 on Eesti ekspertide otsingu tulemusi kasutatud 15 korral, kõige rohkem Ühendriikide patendi- ja kaubamärgiamet (USPTO), 11 korral, Patendiamet on kasutanud kahel korral USPTO ekspertiisi tulemusi. Statistika on avaldatud Jaapani patendiameti kodulehel.
1. jaanuaril 2017 liitus Patendiamet WIPO digitaalse juurdepääsusüsteemiga prioriteedidokumentidele (WIPO DAS – Digital Access System). Süsteemi kasutamine võimaldab taotlejal soovi korral kasutada järgmisi võimalusi:
- lisada Patendiameti kaudu (as depositing Office) esmane leiutisetaotluse dokument WIPO digitaalsesse andmekogusse;
- prioriteedi olemasolul leiutisetaotluse esitamisel prioriteedinõuet tõendava dokumendi asemel esitada Patendiametile (as accessing Office) vaid juurdepääsukood dokumendi kättesaamiseks WIPO digitaalsest andmekogust.
Teenust saab kasutada nii rahvusliku patendi taotluste kui ka kasuliku mudeli registreerimise taotluste puhul. Vastastikune juurdepääs prioriteedidokumentidele on tagatud ainult WIPO DAS-süsteemiga liitunud patendiametitele. Taotleja soovil on 2020. aastal WIPO DAS andmebaasi lisatud 11 prioriteedi dokumenti (patenditaotlusi 6; kasuliku mudeli registreerimise taotlusi 5). Prioriteedidokumente WIPO DAS-süsteemist on alla laaditud kahe patenditaotluse ja kolme kasuliku mudeli taotluse kohta.
Patendist tulenevaid vaidlusi lahendatakse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ja kohtus. 2020. aastal ei vaidlustatud ühtegi Patendiametis patenditaotluse kohta tehtud otsust.
2020. aastal anti välja 10 patenti Eesti ja 2 Soome patendiomanikele.
Euroopa patendid
Leiutisi saab Eestis kaitsta Euroopa patendiga alates 1. juulist 2002, mil Eesti sai Euroopa Patendiorganisatsiooni täisliikmeks. Nimetatud kuupäevast alates on Euroopa patendikonventsiooni alusel võimalik Eestit Euroopa patenditaotluses märkida riigina, kus kavatsetakse jõustada Euroopa patent. Samuti on Eesti ja välisriikide isikutel Eesti Patendiameti kaudu võimalik esitada Euroopa Patendiametile (EPO) Euroopa patendi taotlusi.
Euroopa patendi jõustamiseks Eestis peab patendiomanik esitama Eesti Patendiametile kolme kuu jooksul EPO poolt Euroopa patendi väljaandmisest teatamisest arvates patendikirjelduse tõlke eesti keeles ja tasuma selle avalikustamiseks ettenähtud riigilõivu. Täiendava riigilõivu eest on võimalik tõlke esitamise tähtaega pikendada kahe kuu võrra.
Eestis kehtiv Euroopa patent on õiguslikult võrdne Eesti patendiga. Patendiamet peab Eestis kehtivate Euroopa patentide registrit.
Euroopa patendi jõushoidmiseks Eestis peab patendiomanik EPO poolt Euroopa patendi väljaandmisest teatamisele järgnevast kehtivusaastast alates tasuma iga järgneva kehtivusaasta eest riigilõivu. Jõushoidmise riigilõivu võib tasuda kuni kuus kuud enne tasumistähtpäeva või täiendavat riigilõivu tasudes kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal Euroopa patendi kehtivusaasta algab.
Esimesed Euroopa patendid jõustusid Eestis 2004. aastal. 2020. aastal esitati 1652 Euroopa patendi jõustamise taotlust, sh 1577 (95%) elektroonselt. Kokku oli 2020. aasta lõpuks Eestis jõus 11 195 Euroopa patenti.
Kasulikud mudelid
Kasuliku mudelina kaitstakse samu leiutisi mis patendiga, välja arvatud biotehnoloogia valdkonda kuuluvad leiutised.
Kasuliku mudeli erinevused võrreldes patendiga:
- odavam,
- rakendatakse registreerimissüsteemi,
- lühem menetlusaeg,
- nõuded leiutustasemele on madalamad,
- ei saa taotleda kaitset leiutiste kombinatsioonile, st ühe ja sama taotlusega ei saa taotleda kaitset näiteks meetodile ja seadmele,
- maksimaalne kehtivusaeg 10 aastat.
Kasuliku mudeli registreerimise taotluste elektroonset vastuvõttu alustas Patendiamet 2008. novembris. Portaali saab siseneda Eesti ID-kaardiga. Kasuliku mudeli registreerimise taotluse võib koostada iga portaali sisenenu, kuid Patendiametile on taotlust võimalik saata ainult pärast selle digitaalset allkirjastamist kasuliku mudeli registreerimise taotleja või patendivoliniku poolt. Taotluste elektroonilise esitamise võimalust kasutas 2020. a 36 taotlejat (84%).
2020. aastal esitatud kasuliku mudeli registreerimise taotlustest moodustasid Eesti taotlused 84%, Soome taotlejate esitatud taotlused 12% ja muude EL maade taotlused 4% nende koguarvust.
Selleks et kasuliku mudeli õiguskaitse kehtiks, peab kasuliku mudelina kaitstav leiutis olema ülemaailmselt uus, omama leiutustaset ja olema tööstuslikult kasutatav. Kasuliku mudeli registreerimise taotluste menetlemisel kontrollib Patendiamet taotluse vorminõuete täitmist ning alates 1. jaanuarist 2012 kehtima hakanud KMS muudatustele vastavalt teeb tehnika taseme otsingu. Amet edastab otsinguaruande taotlejale. Taotleja võib otsinguaruande alusel teha taotluses kahe kuu jooksul otsinguaruande väljastamisest parandusi ja täiendusi, kuid see ei ole kohustuslik. Kasulik mudel saab avalikuks alles pärast registreerimist. Kui selgub, et leiutis ei ole uus, ei oma leiutustaset või ei ole tööstuslikult kasutatav, võib iga isik taotleda kohtu kaudu kasuliku mudeli registreeringu tühistamist.
Nõuetele vastava registreerimistaotluse korral registreeritakse leiutis kasulike mudelite registris ja antakse välja kasuliku mudeli tunnistus. Kasuliku mudeli registreerimise taotluse menetlus kestab keskmiselt 13,7 kuud, mis on patenditaotlusega võrreldes oluliselt lühem aeg.
Kasuliku mudeli õiguskaitse kehtib esmalt neli aastat registreerimistaotluse esitamisest arvates ja seda on võimalik riigilõivu tasudes pikendada kuni 10 aastani, kõigepealt nelja ja seejärel veel kahe aasta võrra.
