Tööstusdisainilahendustele on Eestis võimalik kaitset taotleda 11. jaanuaril 1998 jõustunud tööstusdisaini kaitse seaduse alusel. 1. maist 2004 kehtivad meil ka Euroopa Ühenduse disainilahenduse õiguskaitset reguleerivad õigusaktid, sealhulgas Euroopa Liidu Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse disainilahenduste õiguskaitset.
Viimati nimetatud määruse alusel on kõigil Euroopa Liidu territooriumil avalikustatud tööstusdisainilahendustel lisaks tavapärasele registreerimisvõimalusele automaatselt ka kolmeaastane kaitse kopeerimise vastu.
Eesti ühines tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooniga 23. detsembril 2003. 1. aprillist 2004 on jõus tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni rakendamise ühisjuhend. Tööstusdisainilahenduste kaitsmiseks Haagi süsteemi kaudu tuleb esitada inglis- või prantsuskeelne taotlus Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelisele Büroole Genfis, märkides ära riigid, kus kaitset soovitakse.
Eestis rakendatakse tööstusdisainilahenduste registreerimisel avaldus- ehk registreerimissüsteemi. Patendiamet ei kontrolli tööstusdisainilahenduse uudsust, eristatavust, tööstuslikku kasutatavust ega taotleja õigust esitada registreerimistaotlus.
2020. aastal esitati Patendiametile 40 tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlust, mis on samas suurusjärgus 2019. aastaga (37 taotlust). Kõik tööstusdisainilahendust registreerida soovinud isikud olid pärit Eestist ning välisriikide kodanikud Patendiametile vastavaid taotlusi ei esitanud. Märgatav kasv on aga tekkinud Eesti päritolu taotlejate poolt Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile esitatud taotluste arvus, mida oli kokku 186 (2019. aastal 130 taotlust). Sellisel viisil kaitstud taotlustele kehtib õiguskaitse kogu Euroopa Liidu territooriumil, sealhulgas ka Eestis.
Haagi kokkuleppe alusel esitatud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreeringu taotluste arv on samuti teinud läbi teatava tõusu. 2020. aastal esitati sel teel 36 taotlust (2019. aastal 21). Kahjuks jäi siiski kättesaamatuks viimaste aastate rekord, mis on 88 taotlust 2017. aastal.
2020. aasta lõpuks jäi menetlusse 19 siseriiklikku taotlust ning 27 rahvusvahelist registreeringut. 2020. aasta 31. detsembri seisuga on Eesti tööstusdisainilahenduste registris tööstusdisainilahendusi kokku 388, Eestis õiguskaitse saanud tööstusdisainilahenduse rahvusvahelisi registreeringuid 1152.
Erakordne aasta tekitas ka tavalisest suurema huvi tööstusdisainilahenduse registreerimise vastu. Aasta esimeses pooles võis taotlejate poolt täheldada suurt huvi kõiksugu isikukaitsevahendite, eelkõige aga näomaskide väliskujunduse kaitsmise osas. Taotlejate senisest suurem huvi tööstusdisainilahenduste registreerimise kohta oli selgelt märgatav ning kajastub eelkõige telefonikõnede suures arvus ning väga positiivses tagasisides. Samuti on ennast õigustanud video teel osutatavad konsultatsioonid, kus oma ekraani jagades saab taotleja jagada sama infot, mida Patendiametisse kohale tulles. Rohkem võimalusi mugavamateks konsultatsioonideks mõjuvad kindlasti positiivselt üldise teadlikkuse kasvule.
Märkimisväärne on ka see, et esimese poolaasta ootamatu olukord tähendas küllaltki tagasihoidlikku tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluste laekumist, aga kui uus reaalsus oli rohkem harjumuspäraseks muutunud, kasvas ka taotluste arv hüppeliselt. Esitatud 40 taotlusest 22 ehk üle poole esitati aasta neljandas kvartalis. Lisaks on paljudele taotlejatele nii äristrateegiast tulenevalt kui ka majanduslikult otstarbekam esitada tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlus otse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile ning ka seal on näha taotluste arvu kasvu.
Ka Zoomi teel korraldatavad autoriõiguse ja tootedisaini teemalised seminarid on kulgenud edukalt ning ilma probleemideta. Erinevalt õppeklassis seminaride korraldamisest saab ühel seminaril osaleda oluliselt rohkem soovijaid. Negatiivsena võib välja tuua selle, et formaat raskendab diskussiooni ning arutelude teket. Siiski on hea teada, et isegi kui üldise olukorra normaliseerudes saab taas võimalikuks korraldada seminare Patendiameti uues koolitusruumis, on tagavaravariandina alati olema ka videoseminaride korraldamise võimekus ning kogemus.
Aastale 2021 võib vastu liikuda pigem optimistlikult. Uued konsultatsioonivormid ning seminaride korraldamise võimalused on end õigustanud, samuti on täheldatav inimeste huvi kasv kodustes tingimustes millegi loomise ning oma õiguste kaitsmise osas. Selgelt on näha ka seda, et taotlejad, kes konsultatsioonisooviga Patendiameti poole pöörduvad, on eelnevalt ära teinud tugeva eeltöö.
