Eessõna

2021. aasta oli Patendiametile nii suurte muutuste kui ka paljude uuenduste ettevalmistamise aasta.

1. aprillil võttis Patendiamet üle osa justiitsministeeriumi ülesandeid autoriõiguse valdkonnas. Muutus on seotud Patendiameti kujundamisega intellektuaalomandi kompetentsikeskuseks. Selline keskus nõustab ettevõtjaid intellektuaalomandi küsimustes, tagab intellektuaalomandi kiire ja tõhusa registreerimise ning vaidluste kiire kohtueelse lahendamise. Justiitsministeeriumi haldusalas on Patendiamet nende ülesannete täitmiseks sobivaim asutus – intellektuaalomandi valdkonnad on omavahel tihedalt seotud ja sageli on võimalikud kasusaajad (nt ettevõtted) samad.

Koostasime aasta alguses Patendiameti uue arengukava, mis hõlmab ka autoriõiguse valdkonna arendamist. Esimese asjana avasime kodulehel autoriõiguse rubriigi. Täiendame seda autoriõiguse ning autoriõigustega kaasnevate õiguste teemadel pidevalt. Samuti hakkasime kohe täitma ülesandeid, mis on seotud orbteostega, ja teeme koostööd justiitsministeeriumiga, et olla valmis tegema järelevalvet õiguste omanikke kollektiivselt esindavate organisatsioonide üle. Lisaks veel autoriõiguse komisjoni töö korraldamine.

2021. aasta suvi tõi meile uudise, et järgmisel aastal kolime ära Toompuiestee majast, kus amet on asunud taasasutamisest 1992. aastal. Kolimine on üks osa valitsuse kärpekavast, kuhu pidi tugevalt panustama ka justiitsministeerium. Kolime Tatari tänaval asuvasse majja, kus ootavad ees juba Konkurentsiamet ja Andmekaitse Inspektsioon. 1. jaanuarist 2022 hakkas kolme asutuse personalitöö, kommunikatsiooni ja teiste tugifunktsioonide eest vastutama ühine koostöö ja tugiteenuste osakond, mis kuulub Konkurentsiameti koosseisu. Justiitsministeerium plaanib kolimise ja tugiteenuste konsolideerimisega saavutada aastas 0,3 miljonit eurot kokkuhoidu. Selle summa võrra vähendati juba ka Patendiameti eelarvet 2022. aastaks.

Mõistagi võimaldab seda muutust üha kasvava tähtsusega kaugtöö, mis lubab kolida ruumidesse, kus on töökohti 20–30% vähem kui kolmel asutusel töötajaid. See tähendab, et töötingimused muutuvad senisest veelgi paindlikumaks ja töökohti kontoris hakkame omavahel jagama. Füüsiline kolimine toimub tõenäoliselt 2022. aasta varasügisel.

Rõõmus uudis on, et samal ajal kinnisvarakulude kärpimisega on justiitsminister otsustanud suunata raha autoriõiguse valdkonna arendamisse. Selle rahaga saame hakata arendama autoriõigusega seotud tegevusi ja jätkata osalemist autoriõiguse valdkonna projektides, mida on koostööpartneritega alustatud. Ka oma teavitustöös hakkame senisest veelgi rohkem autoriõiguse teemasid tutvustama. 2022. aasta jaanuaris alustab tööd peamiselt autoriõigusele keskenduv intellektuaalomandiõiguse osakond, mille edukas käivitamine on suur osa uue aasta tööplaanist.

Usun, et oma kasutajatele lähemale jõudmiseks oleme juba paljugi teinud, kuid see teekond ei tohi kunagi lõppeda. Kasutajasõbralikkus on üks meie põhiväärtusi ja koostöös oma partneritega oleme selles suunas väga suure sammu astunud. Võtame kasvõi kaubamärgitaotluste kiirendatud menetluse, mille tõime välja küll möödunud aasta sügisel, kuid mille kasutamise esimene aasta on nüüdseks kinnitanud, et tegemist oli väga oodatud võimalusega – pea 50% riigisiseste taotluste esitajatest soovib kiirendatud menetlust. Väga hästi vastu võetud uuendus on ka ajajoon taotluse juures kaubamärkide avalikus andmebaasis, mis võimaldab taotlejatel jälgida oma taotluse teekonda Patendiametis. Oma tegevuse läbipaistvuse kasvatamiseks koostame ameti veebilehel kõigile kättesaadavaid menetlusjuhendeid, mis annavad selge ülevaate tööstusomandi kaitsmisel läbitavatest sammudest. Valmis on patentide ja patenditaotluste menetlusjuhend, uuel aastal lisandub kaubamärgijuhend.

Tegelesime aasta jooksul paberivabale menetlusele üleminekuga ja 2022. aasta märksõnadeks on pabertoimikute digiteerimise lõpetamine ja leiutiste uus menetlustarkvara. See võimaldab kasutusele võtta kasutajasõbraliku iseteeninduskeskkonna, mille kaudu saab taotleja e-Patendiametis toiminguid teha ning jälgida oma taotluste ja registreeritud leiutiste, kaubamärkide ja disainide elukäiku.

Liigume ettevõtjatele lähemale ka nende harimise kaudu. Aasta läbi korraldame tasuta seminare – praegu muidugi veebis –, kus meie spetsialistid koos patendivolinikega jagavad teadmisi kõigile soovijatele ja mille tagasiside on olnud ääretult positiivne. Sellel aastal toimus kokku 18 teabeüritust, kus osales kokku 597 huvilist. Kõige populaarsemad on olnud ikka kaubamärgiseminarid – see peaks ju potentsiaalselt olema registreeritud igal ettevõtjal. Ja veel ettevõtjaid silmas pidades … kodulehel on kõigile kättesaadav meie uhiuus tööriist, intellektuaalomandi määraja, mille abil on võimalik välja selgitada, millist intellektuaalomandit ettevõttes leidub ja mida sellest tasub kaitsta. Ettevõtjatel on olnud võimalus ammutada uusi teadmisi ka intellektuaalomandipäeva viktoriinist ja meeleolukatest videoklippidest, kus astusid üles meile juba tuttavad Alev Ström ja Mõttetu Mees.

Üks avatuse märk on Patendiameti ajaveeb, mille kaudu jõuavad aktuaalsed intellektuaalomandi teemad ka meediasse ja nii laiema avalikkuseni.

Juba kaheksandat korda andsime Patendiameti auhinna ja WIPO trofee parimale noorele leiutajale iga-aastasel õpilasleiutajate konkursil. See konkurss näitab, kui oluline on alustada nende keerulistena tunduvate teemade tutvustamist selges keeles juba varakult. Meie kogemus näitab, et lastel on huvi ja tahtmist oma loometöö tulemusi kaitsta ja oleme selleks kodulehele ka juhendmaterjalid lisanud.

Patendiameti peadirektor Margus Viher ja Lümanda põhikooli 6. klassi noormees Tõnis Reitalu
WIPO koolilaste auhinna ja Patendiameti eriauhinna võitis Lümanda põhikooli 6. klassi noormees Tõnis Reitalu töö „Nutikas postkast“ eest.

Samuti valmis meil suvel videoklipp, milles võib näha noori leiutajad välja mõtlemas uusi tooteid ja kaubamärke. Kutsun üles kõiki õpetajaid ja juhendajaid seda õppetöös kasutama!

Uuel aastal jätkub kindlasti ka koostöö ülikoolidega, et suurendada üliõpilaste teadlikkust intellektuaalomandist.

Kuigi Patendiameti peamine roll on omamaise intellektuaalomandi kaitse, on see ka rahvusvaheliselt väga aktiivne institutsioon – ekspertiisil järgitakse Euroopas kokkulepitud praktikat, ka ise selle kujunemises initsiatiivi näidates. Rahvusvaheline koostöö on meie igapäevatöö osa, mis kasvab lausa päevadega. Isegi järgmise aasta tööplaani vaadates on näha, et rahvusvahelise koostööga seostuv moodustab meie tööplaanist tubli poole. Kiidan siin meie töötajaid, kes osalevad Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti ja Euroopa Patendiameti töögruppides. Meie spetsialistide suurepärast taset ja asjatundlikkust on märgatud! Osaleme menetluspraktikate ühtlustamise töörühmades, samuti lööme kaasa uute IT-lahenduste väljatöötamisel ja arendamisel. Just mööduval aastal hakkasime osalema väikeettevõtlust toetavates töögruppides ja selle töö viljad annavad võimaluse pakkuda suunatud teenuseid ja toetusi Eesti ettevõtjatele.

Eelmises aastaraamatus oli põhjust muret tunda, et riigisiseste patenditaotluste arv oli rekordmadal. Sellel aastal on olnud põhjust rõõmustamiseks. Kõik eelmise aasta madalseisud on unustatud ja juba novembri lõpus olime ületanud kõik möödunud aasta tulemused taotluste vastuvõtmisel. Vahetu suhtlus ettevõtjatega ja meie teavitustöö on kandnud vilja. Kuigi pandeemia tõttu on peaaegu kõik kohtumised ja teabeüritused olnud sel aastal virtuaalsed, on see olnud soodne võimalus just neile, kes varem ei ole leidnud osalemiseks sobivat aega või kohta.

Tööstusomandi õiguskaitse on läbi aja olnud territoriaalse iseloomuga. See tähendab, et iga ettevõtja, leiutaja, looja, peab ära tundma, kus ja kui tugevat kaitset ta vajab. Põhjusi omamaise tööstusomandi poole vaadata on palju, soovitan lugeda kaubamärgivaldkonna näidet meie ajaveebist

Uuel aastal lisandub otsustuskohti veelgi. Peagi leiavad ettevõtjad eest võimaluse kaitsta oma leiutist UP (unitary patent) ehk ühtse toimega patendiga, mis teisisõnu on Euroopa Liidu patent. Seda teemat hakkame põhjalikumalt tutvustama uuel aastal, kui on lõpetatud kõik ettevalmistused uue patendisüsteemi kasutuselevõtuks.

Kui juba etteruttavalt 2022. aasta plaanidest kõnelda, siis üheks olulisemaks uueks tegevuseks pean intellektuaalomandiõiguse osakonna loomist, autorõiguse komisjoni töö käivitamist ja uuenevat koostööd kollektiivse esindamise organisatsioonidega. Kaua on oodatud leiutiste uut infosüsteemi, mille lõpliku rahastamiskinnituse saime alles detsembris. Ja muidugi soovime jõuda positiivse lahenduseni Patendiameti rahastamismudeli muutmisel. Patendiameti tulud on alati mitu korda ületanud kulusid, mis võimaldaks valdkonda seniselt veelgi kiiremini arendada. Meie siht on, et kogu kasutajatelt kogutav tasu jõuaks tagasi valdkonna arengusse, et sellega toetataks ettevõtjaid ja teisi huvigruppe ning koostööd. Selleks jätkame tööd koos justiitsministeeriumiga kohe uue aasta alguses.

Võin rahuliku südamega öelda, et tehtud on palju ja veel rohkem ootab ees. Tänan kõik koostööpartnereid ja kolleege möödunud aastal ühiselt saavutatu eest. Julgen kindlalt väita, et kasutajale ja koostööle avatud, kiire, sõbralik, innovaatiline ja tõhus intellektuaalomandiamet on see siht, milleni soovime jõuda ja kahtlemata jõuamegi.

Autor

Margus Viher
Margus Viher

peadirektor