Geograafilise tähise kaitse seadus kehtib 10. jaanuarist 2000. Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga jõustus muudatus, mille kohaselt ei hõlma riigisisene seadus enam neid põllumajandustoodete, toiduainete ning alkohoolsete jookide geograafilisi tähiseid, mis on kaitstavad Euroopa Liidu tasandil. Riigisiseselt on võimalik endiselt kaitsta geograafilist tähist käsitööndusliku või tööstusliku päritoluga kaupade ja teenuste osas. Euroopa Liidus reguleerivad geograafiliste tähiste õiguskaitset Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1151/2012. Täiendavalt reguleerib piiritusjookide geograafilise tähise kaitset Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/787. Eelnimetatud määruste alusel on registreeritud Eesti päritolu geograafilised tähised Estonian Vodka ja Sõir.
Geograafilise tähise kaitse seaduse kohaselt rakendatakse geograafilise tähise registreerimisel avaldus- ehk registreerimissüsteemi. Geograafiline tähis võib vormilt olla kas sõnaline või kujunduslik. Geograafilise tähise taotleja võib olla kauba tootja, töötleja või müügiks ettevalmistaja või teenuse osutaja, selliste isikute või tarbijate ühendus või kauba või teenuse päritoluriigi pädev ametiasutus. Geograafilise tähise õiguskaitse antakse geograafilise tähise registreerimisega riiklikus geograafiliste tähiste registris ja vastav teade avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.
Geograafilist tähist eristab muudest intellektuaalomandiõigustest see, et geograafilisel tähisel ei ole kindlat omanikku ning selle kaitse on tähtajatu. Kaitse eesmärk on tagada tootjate aus konkurents ning pakkuda tarbijatele usaldusväärset kindlate omadustega toodet. 2021. aastal ei esitatud Patendiametile ühtegi geograafilise tähise registreerimise taotlust. Riiklikus geograafiliste tähiste registris on 31. detsembri 2021 seisuga registreeritud kuus geograafilist tähist.
