Intellektuaalomandi õiguskaitse ja õiguste kaitsmine peaksid kaasa aitama tehnoloogiliste uuenduste edendamisele, tehnoloogia edastamisele ja levitamisele, tehnoloogiliste teadmiste tootjate ja tarbijate vastastikusele kasusaamisele viisil, mis viib sotsiaalsele ja majanduslikule heaolule ning õiguste ja kohustuste tasakaalustatusele.
Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikkel 7
Intellektuaalomandi õiguskaitse moodustab lahutamatu osa põhiseaduslikust õiguskorrast.
Tööstusomandit kaitstakse Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 32 alusel, mille kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandiõiguse kitsendused võib sätestada üksnes seadusega. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt.
Põhiseaduse paragrahvi 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ja riik kaitseb autori õigusi.
2021. aasta tõi kaasa olulised muudatused intellektuaalomandi valdkonnas ka Patendiameti töös. Nimelt 1. aprillil 2021 võttis Patendiamet Justiitsministeeriumilt üle osa rakendusliku iseloomuga ülesandeid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas.
Need ülesanded on
- Orbteose staatust käsitleva info vahendaja roll Eestis, s.o tegutseda pädeva asutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/28/EL art 3 lg 5 tähenduses
Pädeval asutusel on sisuliselt kaks ülesannet. Saades avalikult mäluasutuselt või Eesti Rahvusringhäälingult teabe orbteoseks tunnistatud teose kohta, edastab pädev asutus selle teabe Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) andmebaasi. Kui aga hiljem leiab kinnitust orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi õiguste kuuluvus, edastab pädev asutus selle teabe EUIPO peetavasse orbteoste andmebaasi.
Pädeva asutuse ülesannetena Eesti kontekstis võib välja tuua veel näiteks mäluasutuste töö koordineerimise ühtse praktika kujundamiseks hoolikate otsingute tegemisel ja dokumenteerimisel, kohaste allikate ajakohasuse analüüsi ning vajaduse korral nimekirja täiendamise ettepanekute tegemise, samuti suhtluse EUIPO-ga praktilistes küsimustes (nt kirjetepõhine masslaadimine mäluasutuste poolt).
- Riikliku järelevalve teostamine kollektiivse esindamise organisatsioonide (KEO) tegevuse üle tagades autoriõiguse seaduse (AutÕS) IX peatükis sätestatud nõuetest kinnipidamise
AutÕS-i IX peatükk reguleerib õiguste kollektiivset teostamist ja peatüki 3. jagu sätestab riikliku järelevalve KEO-de tegevuse üle. AutÕS-i IX peatükk näeb ette ka nõuded KEO-dele ja nende tegevusele. Muu hulgas on reguleeritud õiguste teostamisest saadava tulu kasutamine ja õiguste omajatele jaotamine, kasutajatega lepingu sõlmimise tingimused (sh mõistlike tariifide kehtestamine) ning KEO-lt teabe andmine nii õiguste omajatele nende õiguste teostamise kohta kui ka kasutajatele ja laiemale avalikkusele (sh läbipaistvusaruande esitamine, teabe avalikustamine veebilehel). Enamik nõudeid, mille täitmise üle riiklikku järelevalvet tehakse, tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/26/EL.
- Autoriõiguse komisjoni töö korraldamine
Autoriõiguse komisjon moodustati Patendiameti juurde 1. aprillil 2021. Komisjon on lepitusorgan lepitusseaduse § 19 tähenduses ja täidab AutÕS-i § 87 lg 1 p-des 1–5 loetletud ülesandeid, mh lahendab vaidlevate poolte taotlusel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud vaidlusi poolte lepitamise teel.
Intellektuaalomandi õiguskaitset reguleerivates seadustes on arvestatud muu hulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS-leping) ja Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) hallatavates lepingutes ning nii rahvusvahelistes kui ka Euroopa Liidu õigusaktides sätestatuga.
Omandiõiguse kitsendusi võib sätestada üksnes seadusega. Intellektuaalomandiõigusi saab omanik kaitsta kohtu korras. Eesti Vabariigis on kolmeastmeline kohtusüsteem. Intellektuaalomandi kohtuasjade lahendamise ainupädevus esimese astmena on Harju Maakohtul, mis vaatab läbi vastava intellektuaalomandi teket ja kuuluvust (autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste puhul), õiguskaitset (sh registreerimist) ja kehtivust (tööstusomandiõiguste puhul) puudutavaid ning õigusvastasest kasutamisest tulenevaid vaidlusi, sealhulgas hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse taotlusi, ning muid vastavas eriseaduses nimetatud kaebusi ja hagisid. Teise astmena vaatab neid asju läbi Tallinna Ringkonnakohus.
Seadused
1992 Eesti Vabariigi põhiseadus
1992 kaubamärgiseadus
1992 autoriõiguse seadus
1994 patendiseadus
1994 kasuliku mudeli seadus
1997 tööstusdisaini kaitse seadus
1998 mikrolülituse topoloogia kaitse seadus
1999 geograafilise tähise kaitse seadus
2002 karistusseadustik
2002 Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seadus
2002 tolliseadustik (kauba ebaseaduslik üle tollipiiri toimetamine)
2004 tolliseadus
2004 tööstusomandi õiguskorralduse aluste seadus
Eesti Vabariigi ühinemine Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni hallatavate mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingutega intellektuaalomandi valdkonnas
| Leping | Eesti ühines |
|---|---|
| Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1883) | 12. veebruaril 1924 |
| Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (Stockholmi akt 1967) Märkus. Eesti ühines Pariisi konventsiooniga (Washingtoni akt 1911) 12. veebruaril 1924. Eesti kaotas oma iseseisvuse 6. augustil 1940 ja taasiseseisvus 20. augustil 1991. Allikas: WIPO publikatsioon nr 423, 5. november 1998. |
Eesti taasühines 24. augustil 1994 |
| Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886) | 9. juunil 1927 |
| Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (Pariisi 1971. aasta 24. juuli redaktsioon, muudatustega 1979. aasta 28. septembrist). Märkus. Eesti Vabariik ühines Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga 1927. aastal (1908. a Berliini akt). Eesti kaotas oma iseseisvuse 6. augustil 1940 ja taasiseseisvus 20. augustil 1991. Allikas: WIPO Lex andmebaas |
Eesti taasühines 26. oktoobril 1994 |
| Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsioon (Stockholm, 1967) | 5. veebruaril 1994 |
| Patendikoostööleping (Washington, 1970) | 24. augustil 1994 |
| Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (1957) | 27. mail 1996 |
| Mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977) | 14. septembril 1996 |
| Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkulepe (1968) | 31. oktoobril 1996 |
| Rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourgi kokkulepe (1971) | 27. veebruaril 1997 |
| WIPO autoriõiguse leping (WCT, 1996) | Eesti Vabariik kirjutas alla 1997, jõustus Eesti suhtes 2010 |
| Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (1989) | 18. novembril 1998 |
| Teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seadus ehk nn Rooma 1961. a konventsioon | 28. aprillil 2000 |
| Fonogrammitootjat fonogrammi loata paljundamise vastu kaitsva konventsiooniga ühinemise seadus ehk nn Genfi 1971. a konventsioon | 28. mail 2000 |
| Rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (UPOVi konventsioon) | 24. septembril 2000 |
| Kaubamärgiõiguse leping (1994) | 7. jaanuaril 2003 |
| Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioon (1999) | 23. detsembril 2003 |
| Patendiõiguse leping (2000) | 28. aprillil 2005 |
| Olümpiasümboli kaitse Nairobi leping | 30. juunil 2006 |
| Kaubamärgiõiguse Singapuri leping (2006) | 14. augustil 2009 |
| WIPO esitus- ja fonogrammileping (WPPT) | 14. märtsil 2010 |
