Tööstusdisainilahendustele on Eestis võimalik kaitset taotleda 11. jaanuaril 1998 jõustunud tööstusdisaini kaitse seaduse alusel. 1. maist 2004 kehtivad meil ka Euroopa Ühenduse disainilahenduse õiguskaitset reguleerivad õigusaktid, sealhulgas Euroopa Liidu Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse disainilahenduste õiguskaitset.
Viimati nimetatud määruse alusel on kõigil Euroopa Liidu territooriumil avalikustatud tööstusdisainilahendustel lisaks tavapärasele registreerimisvõimalusele automaatselt ka kolmeaastane kaitse kopeerimise vastu.
Eesti ühines tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooniga 23. detsembril 2003. 1. aprillist 2004 on jõus tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni rakendamise ühisjuhend. Tööstusdisainilahenduste kaitsmiseks Haagi süsteemi kaudu tuleb esitada inglis- või prantsuskeelne taotlus Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni rahvusvahelisele büroole Genfis, märkides ära riigid, kus kaitset soovitakse.
Eestis rakendatakse tööstusdisainilahenduste registreerimisel avaldus- ehk registreerimissüsteemi. Patendiamet ei kontrolli tööstusdisainilahenduse uudsust, eristatavust, tööstuslikku kasutatavust ega taotleja õigust esitada registreerimistaotlus.
2022. aastal esitati Patendiametile 38 tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlust, mis on natuke vähem kui 2021. aastal, ent jäädes siiski samasse suurusjärku (40 taotlust). Eesti isikuid oli taotlejate hulgas 27. Välisriikide kodanikud esitasid 11 taotlust, mis on märgatav tõus (2021. a esitasid välisriikide kodanikud 4 taotlust). Peaaegu kõik taotlejad (37) kasutasid elektroonilise taotluse esitamise võimalust Patendiameti portaali kaudu. Enim taotlusi esitati gruppides „transpordi- või tõstevahendid“ (7 taotlust), „sisustuskaubad (6 taotlust), „valgustid“ (5 taotlust) ja „rõivad“ (4 taotlust).
Eesti päritolu taotlejad esitasid Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile 162 taotlust, mis on 20 võrra vähem kui 2021. aastal (186). Sellisel viisil kaitstud taotlustele kehtib õiguskaitse kogu Euroopa Liidu territooriumil, sealhulgas Eestis.
Haagi kokkuleppe alusel esitatud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreeringu taotluste arv on samuti vähenenud. 2022. aastal esitati sel teel 25 taotlust, mis on kümne võrra vähem kui 2021. aastal (35) ja jääb kaugele maha rekordist, mis tehti 2017. aastal (88 taotlust). Kõige rohkem esitati taotlusi, mille päritoluriik oli Prantsusmaa (8 taotlust) ja Šveits (5 taotlust). Eesti taotlejad ei esitanud 2022. a kõnealuse süsteemi kaudu ühtegi taotlust. Enim taotlusi esitati grupis „kaupade veo või käsitsemise pakendid või mahutid“ (5).
2022. aasta lõpuks jäi menetlusse vaid 3 riigisisest taotlust ja 12 rahvusvahelist registreeringut. 2022. aasta 31. detsembri seisuga on Eesti tööstusdisainilahenduste registris 356 kehtivat tööstusdisainilahenduse registreeringut ja 450 Eestis õiguskaitse saanud tööstusdisainilahenduse rahvusvahelist registreeringut. Need on arvud, mis näitavad esmapilgul paradoksaalset langust – aastate lisandudes võiks registreeringute arv kasvada, kuid see hoopis väheneb. Seda võib seletada tõsiasjaga, et disaini kaitse kestvus ei ole määramata ajaga (nagu näiteks kaubamärgi pikendamise puhul) ning teisalt sellega, et pärast esimest või teist kaitseperioodi (üks periood 5 aastat) ei nähta vajadust kaitse pikendamiseks.
Nendel, kes soovivad täpsemalt teada, milliseid tööstusdisainilahendusi on Eestis registreeritud, millised neist kehtivad ja millised mitte, millised Eesti märkimisega rahvusvahelised registreeringud on kehtivad ja millised mitte, on võimalik kasutada Patendiameti veebilehel olevat tööstusdisainilahenduste andmebaasi. Andmebaasis on ajakohased andmed, sest seda uuendatakse iga päev.
Kui vaadata eelnevalt välja toodud arve, siis näeme, et taotluste arvu langus on olnud 2022. aastal nii Eesti kodanike EUIPO-sse esitatud taotluste kui ka sisse tulnud rahvusvaheliste registreeringute poolest suhteliselt märkimisväärne. Ainult Eestis registreerimiseks esitatud taotluste arv püsib enam-vähem stabiilne. Üks põhjus võib olla üldine majanduslik olukord. Ent ei saa mainimata jätta, et oma osa väheses tööstusdisainilahenduste kaitses on tõenäoliselt ka potentsiaalsete taotlejate teadmiste puudulikus sellest valdkonnast. Siiski on hea meel tõdeda, et huvi tööstusdisainilahenduste kaitse vastu on suurem kui seda ehk arvud näitavad – telefoni ja e-kirja teel on nõu küsijaid rohkem, kuigi meid rõõmustaks, kui neid oleks veelgi enam.
2022. aastal on Euroopa Komisjonil valminud uued disainidirektiivi ja -määruse ettepanekud, mille kohaselt muutuks tööstusdisainilahenduste kaitse nii riigisiseselt kui ka EL-I tasandil ajakohasemaks, lihtsamaks ja odavamaks. Olulisemad muudatused käsitlevad tööstusdisainilahenduse mõistet, EL-i tööstusdisaini lõive ja laiendavad tööstusdisainilahendust registreerimiseks esitamise võimalusi, nt lisanduks Eestis koondtaotluse esitamise võimalus. Lisaks on kavandatavate uuenduste kohaselt tulevikus lubatud originaaldisaini reprodutseerimine mitmeosalise toote remontimiseks. See avab konkurentsile varuosade turu. Plaanitavad muutused tagaksid ettevõtjatele Euroopas võrdsed tingimused.
Seega tõotavad lähiaastad tulla muutusterohked ja loodame, et disainerid jõuavad senisest rohkem on intellektuaalomandit kaitsma.
