Leiutistele on võimalik taotleda Eestis patendikaitset või kaitset kasuliku mudelina 23. mail 1994 jõustunud patendiseaduse ja kasuliku mudeli seaduse alusel.
2023. aastal esitati Patendiametile 32 patenditaotlust, 39 kasuliku mudeli registreerimise taotlust ja 31 meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotlust (Patendiameti täisstatistikat vt siin ja edaspidi Patendiameti veebilehelt). Eesti taotlejad esitasid 24 patenditaotlust ja 36 kasuliku mudeli registreerimise taotlust. Rahvusvahelisi patenditaotlusi edasisaatmiseks WIPO-sse Eesti taotlejad ei esitanud.
Patendiamet tegi patenditaotluste kohta 66 menetlusotsust (sh 38 meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse otsust) ja andis välja 13 patenti. Kasuliku mudeli registreerimise taotluste kohta tegi amet 56 menetlusotsust ja registreeris 32 kasulikku mudelit. Meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotluste kohta tegi amet 38 otsust ja andis välja 24 täiendava kaitse tunnistust.
Seisuga 31. detsember 2023 oli menetlusse jäänud 53 patenditaotlust, 42 kasuliku mudeli registreerimise taotlust ja 118 meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotlust.
Alates 2020. aastast osalevad patendiosakonna töötajad EPO menetluspraktika ühtlustamise alaste töögruppide töös. 2023. aastal osales EPO joonistele esitatavate nõuete (WG7) töögrupis Ülo Anijalg ja elektrooniliste prioriteedidokumentide väljastamise ja aktsepteerimise (WG8) töögrupis Veera Tereštšenkova.
Patendid
Patendikaitse antakse teaduse ja tehnika kõigi valdkondade leiutistele. Patendiga ei kaitsta arvutiprogramme, taimesorte ega loomatõuge ning raviviise ja diagnoosimeetodeid inimeste ja loomade raviks ning haiguste diagnoosimiseks.
Patenditaotluste elektroonse vastuvõtu portaali saab siseneda Eesti ID-kaardiga. Patenditaotlust on võimalik Patendiametile saata ainult pärast seda, kui patenditaotleja(d) või patendivolinik on selle digitaalselt allkirjastanud. Taotluste elektroonse esitamise võimalust kasutas 2023. aastal 93% taotlejatest.
2023. aastal esitatud patenditaotlustest esitasid Euroopa Liidu liikmesriikide taotlejad (v.a Eesti) 13%, USA taotlejad 3%, Eesti taotlejad 78% ja muud taotlejad 6% esitatud patenditaotluste koguarvust.
Patendiamet kontrollib esitatud patenditaotluse vastavust vorminõuetele ja teeb leiutisele täisekspertiisi, kontrollides leiutise ülemaailmset uudsust, leiutustaset ja tööstuslikku kasutatavust.
2023. aastal seisnesid patenditaotluste tagasilükkamise ja tagasivõtmise peamised põhjused selles, et leiutis ei vastanud vorminõuetele (50%), ei vastanud patentsuse kriteeriumidele (21%) või patenditaotluses ei olnud avatud leiutise olemus, patendikaitse ulatus ei olnud selge ja täpne (14%).
Patenditaotluste keskmine menetluse aeg taotluse esitamisest kuni väljaandmisotsuse tegemiseni on 26,7 kuud.
Patenditaotlus avaldatakse 18 kuu möödumisel esitamise kuupäevast või prioriteedikuupäevast. Patendi väljaandmiseks loetakse leiutise registreerimist patendiregistris. Patendiomanikule antakse traditsiooniline patendikiri.
Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamisest arvates ja selle jõushoidmiseks tuleb iga kehtivusaasta eest tasuda riigilõivu.
Alates 1. jaanuarist 2013 alustas patendiosakond meditsiini- ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotluste menetlemist. Meditsiini- ja taimekaitsetoodete täiendav kaitse on jõus kuni viis aastat pärast patendi kehtivusaja lõppemist. Pediaatrias kasutatavate ravimite puhul on täiendavat kaitset võimalik veel kuue kuu võrra pikendada. Alates 2000. aastast on esitatud kokku 548 taotlust.
2015. aasta 6. juulil liitus Patendiamet Globaalse PPH (Global Patent Prosecution Highway ─ GPPH) pilootprogrammiga. Programmi sisuks on sellise patenditaotluste menetlemise süsteemi rakendamine, mille puhul osalev patendiamet kasutab patenditaotleja nõudel teiste osalevate patendiametite tehtud patendiekspertiisi tulemusi, mis on samale patenditaotlusele tehtud, ja teeb patenditaotluse ekspertiisi kiirendatud korras. Seisuga 2023 on Eesti ekspertide otsingu tulemusi kasutatud 23 korral (17 – US, 2 – AU, 3 – DE ja 1 – RU) ja Eesti Patendiamet on kasutanud 2 korral USPTO ekspertiisi tulemusi. Statistika on avaldatud Jaapani patendiameti kodulehel.
01.01.2017 liitus Patendiamet WIPO digitaalse juurdepääsusüsteemiga prioriteedidokumentidele (WIPO DAS – Digital Access System). Süsteemi kasutamine võimaldab taotlejal soovi korral kasutada järgmisi võimalusi:
- lisada Patendiameti kaudu (as depositing Office) esmane leiutisetaotluse dokument WIPO digitaalsesse andmekogusse;
- prioriteedi olemasolul leiutistaotluse esitamisel prioriteedinõuet tõendava dokumendi asemel esitada Patendiametile (as accessing Office) vaid juurdepääsukood dokumendi kättesaamiseks WIPO digitaalsest andmekogust.
Teenust saab kasutada nii rahvusliku patendi taotluste kui ka kasuliku mudeli registreerimise taotluste puhul. Vastastikune juurdepääs prioriteedidokumentidele on tagatud ainult WIPO DAS-süsteemiga liitunud patendiametitele. Taotleja soovil on 2023. aastal WIPO DAS-andmebaasi lisatud 14 prioriteedi dokumenti (patenditaotlusi – 3; kasuliku mudeli registreerimise taotlusi – 11). Kokku on alates 2017. aastast lisatud 50 patendi prioriteedidokumenti ja 53 kasuliku mudeli prioriteedidokumenti.
Patendist tulenevaid vaidlusi lahendatakse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ja kohtus. 2023. aastal ei vaidlustatud ühtegi Patendiametis patenditaotluse kohta tehtud otsust, aga esitati üks kaebus Patendiametis patenditaotluse kohta tehtud otsusele. Kaebus võeti tagasi.
2023. aastal on välja antud 13 patenti Eesti patendiomanikele.
Euroopa patendid
Leiutisi saab Eestis Euroopa patendiga kaitsta alates 1. juulist 2002, mil Eesti sai Euroopa Patendiorganisatsiooni täisliikmeks. Nimetatud kuupäevast alates on Euroopa patendikonventsiooni alusel võimalik Eestit Euroopa patenditaotluses märkida riigina, kus kavatsetakse jõustada Euroopa patent. Samuti on Eesti ja välisriikide isikutel Eesti Patendiameti kaudu võimalik esitada Euroopa Patendiametile (EPO) Euroopa patendi taotlusi.
Euroopa patendi jõustamiseks Eestis peab patendiomanik esitama Eesti Patendiametile patendikirjelduse tõlke eesti keeles ja tasuma selle avalikustamiseks ettenähtud riigilõivu kolme kuu jooksul pärast seda, kui EPO on Euroopa patendi väljaandmisest teatanud. Täiendava riigilõivu eest on võimalik tõlke esitamise tähtaega pikendada kahe kuu võrra.
Eestis kehtiv Euroopa patent on õiguslikult võrdne Eesti patendiga. Patendiamet peab Eestis kehtivate Euroopa patentide registrit.
Euroopa patendi jõushoidmiseks Eestis peab patendiomanik tasuma riigilõivu iga järgneva kehtivusaasta eest alates EPO poolt Euroopa patendi väljaandmisest teatamisele järgnevast kehtivusaastast. Jõushoidmise riigilõivu võib tasuda kuni kuus kuud enne tasumistähtpäeva või täiendavat riigilõivu tasudes kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, mil Euroopa patendi kehtivusaasta algab.
Esimesed Euroopa patendid jõustusid Eestis 2004. aastal. 2023. aastal esitati 939 Euroopa patendi jõustamise taotlust, sh 936 (99%) elektroonselt. Kokku oli 2023. aasta lõpuks Eestis jõus 11 053 Euroopa patenti.
Eestis kehtivate Euroopa patentide registris on alates 2019. aastast registreeritud 3 panti ja 8 litsentsi.
Ühtse toimega patent (UP) jõustus 1. juunil 2023. Ühtse toimega patente, nagu ka Euroopa patente, annab välja Euroopa Patendiamet (EPO). Kui Euroopa patent on välja antud, siis ühe kuu jooksul pärast sellekohase teate avaldamist patendibülletäänis saab patendiomanik esitada EPO-le ühtse toimega patendi saamise avalduse. UP taotlemine on tasuta. 2024. aasta 30. jaanuari seisuga on EPO-sse esitatud 19 194 UP avaldust, neist registreeritud on 18 645, seejuures tagasi lükatud on 11 avaldust. Enamik avaldustest on esitatud Euroopa Patendikonventsiooni (EPC) riikidest, USA-st, Jaapanist, Lõuna-Koreast ja Hiinast. Registreeritud UP-d kehtivad automaatselt 17 Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumil. Nendeks riikideks on Austria, Belgia, Bulgaaria, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Portugal, Sloveenia, Rootsi. Eesti taotlejatele on registreeritud 10 UP-d.
Kasulikud mudelid
Kasuliku mudelina kaitstakse samu leiutisi, mis patendiga, välja arvatud biotehnoloogia valdkonda kuuluvad leiutised.
Kasuliku mudeli erinevused võrreldes patendiga
- odavam
- rakendatakse registreerimissüsteemi
- lühem menetlusaeg
- nõuded leiutustasemele on madalamad
- ei saa taotleda kaitset leiutiste kombinatsioonile, s.t ühe ja sama taotlusega ei saa taotleda kaitset näiteks meetodile ja seadmele
- maksimaalne kehtivusaeg 10 aastat
Kasuliku mudeli registreerimise taotluste elektroonset vastuvõttu alustas Patendiamet juba 2008. aasta novembris. Portaali saab siseneda Eesti ID-kaardiga. Kasuliku mudeli registreerimise taotluse võib koostada iga portaali sisenenu, kuid Patendiametile on taotlust võimalik saata ainult pärast seda, kui kasuliku mudeli registreerimise taotleja või patendivolinik on selle digitaalselt allkirjastanud. Taotluste elektroonilise esitamise võimalust kasutas 2023. aastal 92% taotlejatest.
2023. aastal esitatud kasuliku mudeli registreerimise taotlustest moodustasid Eesti taotlejate esitatud taotlused 92%, Soome taotlejate esitatud taotlused 5% ja USA taotlejate esitatud taotlused 3% nende koguarvust.
Selleks, et kasuliku mudeli õiguskaitse kehtiks, peab kasuliku mudelina kaitstav leiutis olema ülemaailmselt uus, omama leiutustaset ja olema tööstuslikult kasutatav. Kasuliku mudeli registreerimise taotluste menetlemisel kontrollib Patendiamet taotluse vorminõuete täitmist ning alates 1. jaanuarist 2012 kehtima hakanud kasuliku mudeli seaduse muudatustele vastavalt teeb tehnika taseme otsingu. Amet edastab otsinguaruande taotlejale. Taotleja võib otsinguaruande alusel teha taotluses kahe kuu jooksul otsinguaruande väljastamisest parandusi ja täiendusi, kuid see ei ole kohustuslik. Kasulik mudel saab avalikuks alles pärast registreerimist. Kui selgub, et leiutis ei ole uus, ei oma leiutustaset või ei ole tööstuslikult kasutatav, võib iga isik taotleda kohtu kaudu kasuliku mudeli registreeringu tühistamist.
Nõuetele vastava registreerimistaotluse korral registreeritakse leiutis kasulike mudelite registris ja antakse välja kasuliku mudeli tunnistus. Kasuliku mudeli registreerimise taotluste keskmine menetluse aeg taotluse esitamisest kuni väljaandmisotsuse tegemiseni on 12,6 kuud, mis on patenditaotlusega võrreldes oluliselt lühem aeg.
Kasuliku mudeli õiguskaitse kehtib esmalt neli aastat registreerimistaotluse esitamisest arvates ja seda on võimalik riigilõivu tasudes pikendada kuni 10 aastani, kõigepealt nelja ja seejärel veel kahe aasta võrra.
| Eesti | 161 |
| Soome | 14 |
| Tšehhi | 5 |
| Hiina | 3 |
| Bulgaaria | 2 |
Kasulike mudelite registris on alates 2019. aastast registreeritud 2 litsentsi.
Mikrolülituste topoloogia
16. märtsil 1999 jõustus mikrolülituse topoloogia kaitse seadus. 2023. aastal ei esitatud Patendiametile ühtegi mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlust.
