Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO)
5. veebruarist 1994 on Eesti Vabariik Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni liige. Eesti Vabariik on ühinenud kõigi põhiliste WIPO hallatavate tööstusomandi kaitse konventsioonide ja lepingutega. Eesti delegatsioon osaleb WIPO iga-aastasel täiskogul 1994. aastast. Patendiameti esindajad osalevad WIPOs Kesk-Euroopa ja Balti riikide grupi (Group CEBS – Central Europe and Baltic States) töös ja samuti WIPO alaliste komiteede ning töögruppide tegevuses. 2024. aastal valmistas Eesti ette tööd CEBS grupi koordinaatorina 2025. aastal. See on esimene kord, kui Eesti selle rolli enda kanda võtab.
2024. aasta 9. –17. juulini toimus Genfis WIPO 65. assamblee, kus Eestit esindasid suursaadik Eesti Vabariigi alalises esinduses Genfis Riia Salsa-Audiffren, atašee Jaana Piilpärk, Patendiametist peadirektor Margus Viher ja intellektuaalomandiõiguse osakonna juhataja Cady Kaisa Rivera. Patendiameti peadirektor Margus Viher väljendas avasõnas Eesti tugevat toetust WIPO tööle, toomaks hoolimata raskest ajast intellektuaalomandit inimestele lähemale, ja juhtis erilist tähelepanu Ukraina toetamise tähtsusele. Pidev toetus Ukraina loomevara ja innovatsioonisüsteemi ülesehitamiseks, mis on kahjustatud jätkuva agressioonisõja tõttu, on vajalik, ja WIPO roll selle pakkumisel on ülioluline. Kohutavad sõjalised löögid Ukraina linnade ja nende tsiviiltaristu pihta – sealhulgas vahetult enne täiskogu algust toimunud rünnak lastehaiglale –, on jäme rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumine. Eesti mõistab kindlalt hukka Venemaa Föderatsiooni õigustamatu ja provotseerimata sõja Ukraina vastu ja toetab Ukrainat nii kaua kui vaja. Eesti avaldas tugevat toetust WIPO tegevustele, mis edendavad loomevaraõiguste nutikat kasutamist alates rohujuuretasandilt ja aitavad tuua intellektuaalomandi inimestele lähemale. Nende tegevuste keskendamine VKEdele ja idufirmadele on ülioluline, et tagada tugev, jätkusuutlik ja tasakaalustatud loomevara-ökosüsteem, kus innovatsioon saab õitseda.
Eesti osaleb ka WIPO programmi- ja eelarvekomitee töös, millel on oluline roll WIPO eelarve ja tegevuskavade ettevalmistamisel. 2024. aastal toimus kaks kaua ettevalmistatud diplomaatilist konverentsi.
WIPO assambleede raames toimus ka ametlik kohtumine WIPO peadirektori Daren Tangiga. Teemadeks olid WIPO ja Eesti Patendiameti tugev koostöö, näiteks Balti riikide teadmussiirdevõrgustik, mida kasutatakse mudelina teistes riikides sarnaste võrgustike loomiseks, noored ja loomevara, WIPO algatused VKEde toetuseks liikmesriikides, normatiivne töö ning kaks 2024. aastal toimunud diplomaatilist konverentsi. WIPO peadirektorile valmistas erilist heameelt, et loomevara on Eestis laiema teadus- ja innovatsioonistrateegia üks osa. Samuti kiideti Eesti avaliku sektori mudelit intellektuaalomandivaldkonnas ning leiti, et see oleks hea näide teistele WIPO liikmesriikidele – Eestit kutsuti üles oma kogemusi jagama. Puudutati ka WIPO digialgatusi ja tööriistu, mis toetavad nii VKEsid kui ka start-up-sektorit. Edastasime WIPO peadirektorile ka kutse Eestit külastada.
Püsiliikmena jätkas WIPO Global Awardsi žüriis Euroopa kontinendi esindajana Karoli Hindriks ettevõttest Jobbatical. Koos viie teise rahvusvahelise start-up'i ja ettevõtlusmaastiku tipptegijaga Peruust, Saudi Araabiast, Prantsusmaalt, Lõuna-Koreast, Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Kanadast valiti välja selle aasta üheksa võitjat – VKEd maailma eri nurkadest, kes on suutnud intellektuaalomandi oskusliku kasutamisega ehitada üles innovaatilise ettevõtte, millel on ka tugev sotsiaalne väljund. Žüriiliikmed osalesid Global Awardsi tseremoonial, jagasid nõuandeid ja kogemusi selle raames toimunud paneelarutelul ning nõustasid võitnud ettevõtteid.
Patendiamet teeb tihedat igapäevast ekspertiisialast koostööd WIPO Rahvusvahelise Bürooga patendikoostöölepingu (PCT), märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli ja tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni alusel. Eriti mahukas on koostöö märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi protokolli alusel.
2024. aastal saatis WIPO Rahvusvaheline Büroo Patendiametisse ekspertiisi 728 rahvusvahelise kaubamärgi taotlust ning menetlusse 16 tööstusdisainilahenduse taotlust. Patendikoostöölepingu PCT alusel võeti menetlusse 1 patenditaotlus. Patendiamet tegeleb ka WIPO juhendite ja määruste muudatuste ning rahvusvaheliste klassifikaatorite uute redaktsioonide rakendamise ja avalikkuse teavitamisega ning samuti võimaluse piires nende tõlkimisega eesti keelde.
Patendiamet vahendab oma klientidele paljusid WIPO e-teenuseid ning aitab korraldada WIPO konverentse ja seminare Eestis. Patendiameti kaudu annab WIPO igal aastal üle õpilasleiutaja auhinna. See toimus juba üheteistkümnendat korda 29. novembril Tallinnas, PROTO avastustehases, kus tunnustati õpilasleiutajate riikliku konkursi parimaid ja selgus WIPO ja Patendiameti auhinna saaja – Saku Gümnaasium 1. klassi õpilane Johannes Amann töö eest „Valgustusega mehaanikukindad“. Patendiosakonna hindamiskomisjoni hinnangul oli tegemist väga praktilise leiutisega, mis abistab kõiki, kes peavad pimedas mõlema käega töötama. On saavutatud just see, mida peetakse leiutamise juures kõige olulisemaks – leiutis on uus, eristuv ja lahendab ära olulise tehnilise probleemi.
2024. aastal jätkus WIPO pilootprojekti raames loodud Balti riikide intellektuaalomandi kommertsialiseerimise spetsialistide võrgustiku töö.
26. septembril avalikustati Genfis järjekorras 17. ülemaailmne innovatsiooniindeks (GII), mis reastab riigid innovatsioonivõimekuse alusel. Sellel kõrgetasemelisel üritusel olid esindatud mitme riigi ministrid, ärijuhid ja innovatsioonieksperdid. Eesti oli 2024. aasta innovatsiooniindeksis 133 riigi seas 16. kohal, mis on läbi aegade parim tulemus. Innovatsiooni hinnatakse ligi 80 näitaja alusel. Viimase kümnendi jooksul on GII kujunenud põhiallikaks, millele innovatsioonist kõneledes viidatakse, ning kasulikuks tööriistaks riikidele, kes selle oma innovatsioonipoliitikatesse on lõiminud. Eestit võib julgelt nimetada innovatsiooniliidriks – selleks loetakse nimelt pingerea 25 esimest riiki. Kuigi Eesti on figureerinud innovatsiooniliidrite hulgas juba alates 2015. aastast, oleme 2020. aastaga võrreldes tõusnud rekordilised 11 kohta.
Eesti tugevustena on raportis välja toodud e-valitsemine, info- ja kommunikatsiooniteenuste import, riskikapitali tehingud ning ükssarvikute väärtus SKT suhtes. Nendes valdkondades hoiab Eesti absoluutset liidripositsiooni ehk on kõikide riikide arvestuses esimesel kohal. Tugevustena nimetatakse Eesti puhul ka ettevõtluskultuuri ja e-osalust.
Eesti innovatsiooni tipptegijatena on ülikoolidest välja toodud Tartu Ülikool, TalTech ja Tallinna Ülikool. Kõige edukamad ükssarvikud on Bolt, turuväärtusega 8 miljardit USA dollarit, ja Veriff, turuväärtusega 2 miljardit USA dollarit. Nõrkusena on raportis Eesti puhul välja toodud mh intellektuaalomandiga tehtavatest tehingutest saadav tulu. See näitab selgelt, et innovatsiooni suunatud investeeringud võiksid olla oluliselt tulemuslikumad. Viimane on tekitanud mõnevõrra paradoksaalse olukorra, kus Eesti ettevõtjad on innovatiivsuse poolest esirinnas, kuid teisalt kipuvad oma loometöö tulemused kaitseta jätma.
Innovatsiooniindeksist nähtuv lõhe kajastub ka Patendiameti tellitud uuringus. Kantar Emori uuring näitas, et Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on väga innovatiivsed. Samas selgus, et suur osa neist jätab enda loodud toodete ja teenustega kaasneva loomevara kaitsmata. Paljud ettevõtjad ei oska seejuures isegi teadvustada, et neil ettevõttes intellektuaalomandit on. Intellektuaalomandi kommertsialiseerimises on Eestil veel pikk tee käia. Eesti majanduse huvides on, et kõik osapooled seljad kokku paneksid ja toetaksid ettevõtjaid senisest veelgi mõtestatumalt ja põhjendatumalt. Kaitsmata loomevara on kahtlemata ettevõtjatele ning riigi majandusele ja innovatsioonile suur risk.
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)
Eesti on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige 1999. aastast. Eesti tööstusomandikaitse seadused on vastavuses WTO hallatava intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS).
Euroopa Liit
Eesti Vabariik ühines 1. mail 2004 Euroopa Liiduga. Eesti tööstusomandi õiguskaitse süsteem viidi enne seda kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega. See ühinemine tõi kohe kaasa üle poole miljoni Euroopa kaubamärgi jõustumise Eesti Vabariigi territooriumil. Praegu kehtib Eestis üle 1,6 miljoni Euroopa kaubamärgi registreeringu ja ligi 977 000 tööstusdisainilahenduse registreeringut. 2023. aasta suvel hakkas toimima Euroopa Liidu ühtne patendisüsteem, ning tööd alustas Ühtne Patendikohus (Unified Patent Court, mille haldusnõukogus ja eelarvekomitees esindavad Eestit Patendiameti esindajad.
Euroopa Patendiorganisatsioon (EPO)
Eesti ühines 1. juulil 2002 Euroopa patendikonventsiooniga (EPC) ja on samast ajast Euroopa Patendiorganisatsiooni täisliige (seisuga 31.12.2024 oli täisliikmeid 39). Euroopa patendisüsteem on väga paindlik. Patenditaotluse esitajal on võimalik taotleda kaitset valikuliselt: kas kõigis 39 liikmesriigis korraga või mõnes üksikus riigis, olenevalt oma majanduslikest huvidest (samas ei kaota Euroopa patendi kehtivuse lõpp ühes riigis automaatselt patendi kehtivust kõigis 39 riigis). Ka liikmesriigile on see süsteem kasulik, sest Euroopa patentide jõustamise ja jõushoidmise tasud laekuvad liikmesriigile (erinevalt Euroopa kaubamärgisüsteemist).
Patendiameti esindajad osalevad Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu, eelarve- ja finantskomitee ning patendiõiguse komitee töös ja mitmesuguste töögruppide töös. Haldusnõukogu ja komiteede töö raames toimub tihe koostöö Põhjamaade ja Baltimaade patendiametitega.
Patendiamet teeb koostööprogrammide raames igapäevast tihedat koostööd Euroopa Patendiameti struktuuriüksustega. Patendiekspertiisi tegemisel kasutatakse EPO andmebaase ja EPO ekspertiisijuhendeid. Pidevalt täiendatakse EPO andmebaase Eestis välja antud patentide ja kasulike mudelite andmetega. 2024. aastal jõustus Eestis 1031 Euroopa patenti. Eestis kehtib kokku 10 565 Euroopa patenti.
Kahepoolse koostööprogrammi raames annab EPO Patendiametile koolitus- ja infotehnoloogiaabi ning finantseerib tööstusomandi materjalide väljaandmist. Euroopa Patendivõrgustiku (European Patent Network) raames teeb Patendiamet standard- ja eriotsinguid Eesti ja teiste riikide ettevõtjatele.
1. juunil 2023 jõustus Euroopa Liidu ühtse toimega patendisüsteem. Taotlejale, kes soovib saada oma leiutisele patendikaitset paljudes liikmesriikides, annab uus süsteem võrreldes klassikalise Euroopa patendiga palju eeliseid – kehtiva patendini jõudmine on lihtsam, kiirem ja odavam. Juba poolteist aastat on võimalik Euroopa Patendiametis registreerida ühtse toimega Euroopa patenti. See on leiutajatele mugav võimalus saada patendikaitse korraga kõigis Euroopa patendikonventsiooni liikmesriikides. Eesti taotlejad jõudsid möödunud aastal registreerida juba 10 ühtse toimega patenti. Ühtne patendisüsteem ei asenda Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni alusel loodud protseduuri, vaid pakub taotlejale leiutiste kaitsmiseks Euroopas alternatiivi. Ühtses patendisüsteemis osaleb 18 liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Portugal, Sloveenia, Rootsi ja Rumeenia. Tulevikus on liituma oodata rohkem riike. Möödunud aastal taotleti ühtse toimega Euroopa patenti 28 124 korral ja registreeritud on neid 48 771. Oluline on, et kõigi nende 48 771 ühtse toimega patendi õigused kehtivad ka Eestis.
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
1. mail 2004 ühines Eesti Vabariik Euroopa Liidu kaubamärkide kaitse ja tööstusdisainilahenduste kaitse süsteemidega. Ühinemine tõi kaasa ühenduse kaubamärkide ja ühenduse disainilahenduste automaatse jõustumise Eesti territooriumil. Seoses sellega on Patendiametis tehtava kaubamärkide ekspertiisi töömaht mitu korda suurenenud.
Patendiameti esindajad osalevad Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) haldusnõukogu, eelarvekomitee ja ekspertide töögruppide töös. EUIPO haldusnõukogu ja eelarvekomitee istungid toimusid kohapeal Alicantes. Patendiamet osaleb paljudes EUIPO koostööprojektides. Toimub andmevahetus Patendiameti ja EUIPO vahel. Koostöös EUIPOga täiendati kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste menetlustarkvara ning pakutavaid e-teenuseid. Patendiamet jätkab Euroopa Liidu kaubamärgi ja ühenduse disaini õiguskaitsesüsteemide laiemat tutvustamist. Välja on antud teavikuid nii tööstusdisainilahenduse kui ka kaubamärgi kaitsmisest, tehtud sellekohaseid koolitusi ning antud konsultatsioone. See kõik on toimunud EUIPOga sõlmitud kahepoolse koostöölepingu raames.
2024. aastal toimus EUIPO korraldatud DesignEuropa Awards Riias. Võistluse lõppvooru jõudis sel korral juba teist korda ka Eesti esindaja – väikeettevõtete kategoorias jõudis kolme parima hulka Eesti ettevõte Arsenit oma kokkupandava moodulmajaga Piil.
Jaanuaris avati taas EUIPO ja Euroopa Komisjoni vedamisel algatatud VKEde fond (ehk SME Fund), mis pakub ettevõtetele rahalist tuge intellektuaalomandi kaitsmiseks ning ootab Eesti ettevõtete toetustaotlusi.
Põhjamaad ja Baltimaad
Patendiamet osaleb Põhjamaade ja Baltimaade patendiametite koostöös. Kaks korda aastas toimuvad patendiametite peadirektorite korralised nõupidamised, kus arutatakse tööstusomandi probleemküsimusi maailmas ja Euroopas ning töötatakse välja ühised seisukohad. Samuti osalevad Patendiameti eksperdid Põhjamaade ja Baltimaade patendiametite vahelistes kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste, patentide ning kommunikatsiooni töögruppides. Iga päev toimub Põhja- ja Baltimaade ametite juhtkondade vahel tihe suhtlus ja koostöö. 2024. aastal korraldas Põhja- ja Baltimaade koostöökohtumised Norra. Patendiametite juhtide koostöökohtumine toimus juunis Oslos.
Soome Patendi- ja Registrivalitsusega (PRH) jätkub koostöö 15. aprillil 1992 alla kirjutatud koostööprotokolli alusel. Korrapäraselt toimuvad töökohtumised PRH juhtkonnaga, samuti külastavad ametite spetsialistid üksteist tööalaselt ning ametid korraldavad ühiseid koolitusi oma ekspertidele, vahetavad kogemusi infosüsteemide loomisel, kohandamisel ja kasutuselevõtmisel.
Jätkub koostöö Soome, Leedu, Läti ja Eesti patendiametite vahel 5. detsembril 2006 alla kirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumi raames. Koostöö praktiliseks väljundiks on Balti riikide loomevara-ametite omavahelised töised kohtumised. Traditsioonile anti uus hingamine 2023. aasta veebruaris Vilniuses ja teine koosolek leidis aset juba sama aasta detsembris Tallinnas. 2024. aastal toimus kolmas aastakoosolek Riias.
Ukraina
Eesti ja Ukraina intellektuaalomandiametite koostöö aluseks on 2018. aastal Genfis allkirjastatud koostöömemorandum. Pärast Venemaa alustatud sõda Ukrainas sõlmis Eesti 1. märtsil 2023 koos Läti, Leedu ja Poolaga ühise koostöökokkuleppe Ukraina intellektuaalomandiametiga. Leppe põhieesmärk on toetada Ukrainat loomevara õiguskaitsesüsteemi taastamisel pärast sõja lõppu. Eesti on asunud Ukrainat toetama ka Euroopa Liiduga liitumise eelduseks olevate nõuete täitmiseks valmistumisel.
Patendiameti kutsel olid juunikuus Eestis visiidil Ukraina intellektuaalomandiameti direktor Olena Orliuk ja asedirektor Ljubov Maidanyk. See oli jätkuks Patendiameti peadirektori Margus Viheri külaskäigule Kiievisse 2024. aasta oktoobris, mil ta tutvus Ukraina ameti tööga ja loomevara õiguskaitsega sõjatingimustes. Ukrainale on esitatud kutse Euroopa Liiduga liitumiseks ja on toimunud juba mitu kogemuste vahetamise kohtumist, seni Poolas, Ukrainas ja Moldovas.
Eestis toimunud kohtumisel jagati kogemusi loomevaraameti juhtimise teemal. Teine oluline teema oli liitumine Euroopa Liiduga, integratsioon EL-i õigusruumiga ja selle mõju ametitele. Eraldi arutati uute tehnoloogiate rolli loomevaraõiguste haldamises (pilvetehnoloogiad, plokiahel, küberturvalisus jne).
Suurt huvi pakkus külalistele tööprotsesside digiteerimine, digiteeritud dokumentide arhiveerimine ja säilitamine. Samuti tutvustasime Patendiametis kasutusel olevaid IT-lahendusi, uusi infosüsteeme ja andmebaase ning kõnelesime Ukraina väljavaadetest liitumisel Euroopa Patendikonventsiooniga. Hilisemal kohtumisel Justiitsministeeriumis käsitleti eelkõige autoriõiguse ühtlustamist Euroopa Liidu direktiividega. Lisaks arutleti Ukraina praktikate ühtlustamist EL-i liikmesriikidega patentide, kaubamärkide, tööstusdisainilahenduste ja geograafiliste tähiste valdkonnas. Külalised tutvustasid ka Ukraina praktikat seoses EL-i määrusega käsitöö- ja tööstustoodete geograafiliste tähiste kohta.
Eesti on Venemaa ja Valgevene vastu kehtestatud sanktsioonidest kinnipidamist jälginud sõja puhkemisest saati ja sanktsioonide nimekirjad on lõimitud tööstusomandi registrite infosüsteemiga. Reageerime juhtumipõhiselt kõigile Ukraina taotlejate ja omanike pöördumistele ning oleme valmis pikendama seadusega seatud tähtaegu, et tagada tööstusomandi õiguskaitse ka sõja tingimustes.
