Tööstusdisainilahendustele on Eestis võimalik kaitset taotleda 11. jaanuaril 1998 jõustunud tööstusdisaini kaitse seaduse alusel. 1. maist 2004 kehtivad meil ka Ühenduse disainilahenduse õiguskaitset reguleerivad õigusaktid, sealhulgas Euroopa Liidu Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002, mis käsitleb Ühenduse disainilahenduste õiguskaitset.
Selle määruse alusel on kõigil Euroopa Liidu territooriumil avalikustatud tööstusdisainilahendustel lisaks tavapärasele registreerimisvõimalusele automaatselt ka kolmeaastane kaitse kopeerimise vastu.
Eesti ühines tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooniga 23. detsembril 2003. 1. aprillist 2004 on jõus tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni rakendamise ühisjuhend. Tööstusdisainilahenduste kaitsmiseks Haagi süsteemi kaudu tuleb esitada inglis- või prantsuskeelne taotlus Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelisele Büroole Genfis, märkides ära riigid, kus kaitset soovitakse.
Eestis rakendatakse tööstusdisainilahenduste registreerimisel avaldus- ehk registreerimissüsteemi, see tähendab, et Patendiamet ei kontrolli tööstusdisainilahenduse uudsust, eristatavust, tööstuslikku kasutatavust ega taotleja õigust esitada registreerimistaotlus.
2024. aastal esitati Patendiametile 20 tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlust, mis on veidi rohkem kui eelnenud, 2023. aastal (17 taotlust). Vaid 1 taotleja ei olnud Eesti isik, taotleja oli Hiinast.
Taotluste esitamise arv otse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile on kasvavas trendis. Eesti päritolu taotlejad esitasid 2024. aastal Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile 198 taotlust (2023. aastal 172 taotlust ning 2022. aastal 162 taotlust). Üheks põhjuseks võib olla ettevõtjate teadlikkuse kasv. Nimelt sellisel viisil kaitstud taotlustele kehtib õiguskaitse kogu Euroopa Liidu territooriumil, sealhulgas Eestis. Samuti on oluline roll VKEde fondil. VKEde fond on Euroopa Komisjoni ja EUIPO ühisrahastu, mis pakub mh Eesti ettevõtetele rahalist toetust oma loomevara kaitsmiseks.
Nagu eespool toodust näha, on Eesti taotlejad esitanud 2024. aastal sellele eelnenud aastaga võrreldes rohkem nii riigisiseseid tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlusi kui ka Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile esitatud taotlusi. Taotluste arvu suurenemine on küll väike, kuid loodame, et see püsib samal kursil ning järjest teadlikuma ettevõtluskonnaga jätkub kasvutrend ka järgnevatel aastatel. Taotluste arv kokku oli 2024. aastal 218 ning sellele eelnenud 2023. aastal 189.
Ka Haagi kokkuleppe alusel esitatud tööstusdisainilahenduste rahvusvaheliste registreeringute arv näitas 2024. aastal kasvu – Eesti märgiti 22 korral (2023. aastal 16 korral), kuid see jääb veel väga kaugele 2017. aastal püstitatud rekordist, kui Eestis sooviti kaitset 88 korral. Kõige rohkem esitati registreeringuid, mille päritoluriigiks oli Prantsusmaa (9 , s.o ligikaudu 41%). Eesti taotlejad ei esitanud 2023. aastal kõnealuse süsteemi kaudu ühtegi taotlust. Kõige rohkem sooviti kaitset (10) grupis „transpordi- ja tõstevahendid“.
2024. aasta lõpuks jäi menetlusse 4 riigisisest taotlust ja 14 rahvusvahelist registreeringut. 2024. aasta 31. detsembri seisuga on Eesti tööstusdisainilahenduste registris 271 kehtivat tööstusdisainilahenduse registreeringut (2023. aastal 317 kehtivat registreeringut) ning 451 Eestis õiguskaitse saanud tööstusdisainilahenduse rahvusvahelist registreeringut (2023. aastal 445 kehtivat registreeringut). Kehtivate registreeringute arvu kõikumist saab seletada tõsiasjaga, et disaini kaitse kestvus ei ole määramata ajaga (nagu näiteks kaubamärgi puhul) ning teisalt sellega, et pärast esimest või teist kaitseperioodi (üks periood 5 aastat) ei nähta vajadust kaitse pikendamiseks.
Nendel, kes soovivad täpsemalt teada, milliseid tööstusdisainilahendusi on Eestis registreeritud, millised neist kehtivad ja millised mitte, on võimalik kasutada Patendiameti veebilehel olevat tööstusdisainilahenduste andmebaasi.
Tööstusdisainilahendusi kaitstakse märkimisväärselt vähem kui näiteks kaubamärke. Oma osa selles on tõenäoliselt endiselt potentsiaalsete taotlejate puudulikes teadmistes valdkonnast, mida Patendiamet koostöös partneritega püüab läbi veebiseminaride, sotsiaalmeedia jm meetmete tasapisi parandada. Siiski on hea meel tõdeda, et huvi tööstusdisainilahenduste kaitse vastu on suurem kui seda ehk numbrid näitavad – telefoni ja e-kirja teel on nõuküsijaid rohkem, kuigi meid rõõmustaks, kui neid oleks veelgi enam.
2024. aasta 8. detsembril jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2024/2823, mis asendab üle 20 aasta tagasi vastu võetud esimese disainidirektiivi. Samal kuupäeval jõustus ka uus disainimäärus nr 2024/2822, mis uuendab Euroopa Liidu tasandi disainiregulatsiooni. Direktiivi rakendamiseks on liikmesriikidele antud aega kuni 36 kuud alates akti jõustumise kuupäevast, st hiljemalt 9. detsembriks 2027 tuleb siseriiklik õigus direktiiviga kooskõlla viia. Määrus jõustus küll 8. detsembril 2024, kuid siiski ei kohaldu kõik tehtud muudatused korraga vaid kahes etapis. Disainimääruse lisa I rakendamise artiklis 3 on ette nähtud, et esimese etapi muudatused hakkavad kehtima 1. maist 2025. Normid, mis vajavad täiendamist ja täpsustamist rakendus- ja delegeeritud aktide abil, hakkavad kehtima alates 1. juulist 2026.
Disainidirektiiv ja määrus kaasajastavad ja laiendavad disaini ja toote definitsiooni, võimaldades uuendusena kaitsta ka virtuaalset loomingut, lihtsustavad disainilahenduste õiguskaitse menetlust ning taotluse esitamise nõudeid. Eestis muutub võimalikuks koondtaotluse esitamine, mis võimaldab ühe taotlusega kaitsta mitut disainilahendust. Rakendub ka nn remondiklausel, mis lihtsustab varuosade tootmist ja turustamist. Tõhustatud on ka disainilahenduste omanike õiguste kaitsmise võimalusi.
Patendiamet osales eelmisel aastal ka 11.–22. novembril Saudi Araabias toimunud diplomaatilisel konverentsil, kus sõlmiti Ar-Riyāḑi disainileping. Leping ühtlustab disainitaotluste nõuded ülemaailmselt ja parandab ka Eesti disainerite võimalusi oma loomevara rahvusvaheliselt kaitsta.
Seega tõotavad lähiaastad disainivaldkonnas muudatusterohked tulla ning loodame, et uuenduste toel jõuab üha enam ettevõtjaid oma tööstusdisainilahenduse kaitsmiseni.
Artikli valmimisse andsid väärtuslike tähelepanekutega panuse Liina Puu ja Karol Rummi.
