Eestis on võimalik kaubamärkidele kaitset taotleda 1. mail 2004 jõustunud kaubamärgiseaduse alusel (esimene kaubamärgiseadus hakkas kehtima 1992. aastal). 1. maist 2004 kehtivad meil ka Euroopa Liidu kaubamärgialased õigusaktid.
Kaubamärgi registreerimise taotlusi on juba 2007. aasta kevadest võimalik esitada taotluste elektroonilise esitamise portaali kaudu. Seal saab täita ja saata Patendiametisse uusi kaubamärgi registreerimise taotlusi ning vaadata oma varem esitatud taotlusi. Taotluse võib täita igaüks, kuid allkirjastada tohib seda ainult taotleja ise (või teda esindav patendivolinik). Vajalik on ID-kaardi ja selle lugeri olemasolu. Kaubamärgi registreerimise taotluse elektroonilise esitamise võimalusi kasutas 2020. aastal 89% Eesti taotlejatest. Muid taotluse menetlusega seotud dokumente saab esitada elektrooniliselt digitaalallkirjastatult. Alates 1. jaanuarist 2017 esitatud kaubamärgitaotluste puhul on kasutusel üksnes elektrooniline menetlustoimik.
Kuna vanemad kaubamärgitoimikud digiteeriti 2019. aastal ning taotlusi rahvusvaheliseks registreerimiseks saab alates 2020. aastast esitada elektrooniliselt, siis on kaubamärgimenetlus praeguseks paberivaba.
Kaubamärgile Eestis õiguskaitse saamiseks on neli võimalust:
- registreerimine kauba- ja teenindusmärkide registris, esitades taotluse Patendiametile;
- registreerimine Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) Rahvusvahelise Büroo registris, avaldades soovi saada õiguskaitse Eestis;
- kaubamärgi Eestis üldtuntuks tegemise kaudu;
- registreerimine Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) Euroopa Liidu kaubamärgina.
2020. aastal esitati 1403 kaubamärgi registreerimise taotlust (2019. aastal 1351). Eesti taotlejad esitasid 1239 taotlust (2019. aastal 1172). Kaubamärgi rahvusvahelisi registreeringuid, milles Eesti on märgitud lepinguosaline, saabus 943 (2019. aastal 1284). Kokku taotleti kaitset 2346 kaubamärgile (2019. aastal 2635).
Aasta lõpuks kehtis Eestis 1 882 872 Euroopa Liidu registreeritud kaubamärki (sh 3951 kaubamärki Eestist), 25 821 registreeritud riigisisest kaubamärki ja 28 658 rahvusvahelist registreeringut, millele laieneb õiguskaitse Eestis.
Rahvusvahelisi kaubamärgi registreerimise taotlusi WIPO-sse edastamiseks esitasid Eesti taotlejad 31 (2019. aastal 38). Märgitud riike, kus kaitset taotleti, oli 62. Euroopa Liidus sooviti kaubamärgile õiguskaitset 18, Venemaal 14, USA-s ja Valgevenes 12, Ühendkuningriigis 8 korral.
Eesti taotlejad esitasid 52,9% taotluste koguarvust. Välisriikidest oli Eestis õiguskaitse saamisest kõige rohkem huvitatud Venemaa, kelle taotlused ja rahvusvahelised registreeringud moodustasid 8,1% taotluste koguarvust, järgnesid Hiina (4,8%), Saksamaa (3,4%) ja USA (3%).
Kaupadest, mille suhtes kaubamärkidele 2020. aastal õiguskaitset taotleti, olid enim nimetatud elektroonika- ja arvutustehnikakaubad (5,6%), farmaatsiatooted (5,4%), toiduained (4,9%) ning joogid (4%).
Teenustest olid populaarseimad reklaam, ärijuhtimine ja kontoriteenused (10,8%), järgnesid haridus, väljaõpe, meelelahutus ning kultuuri- ja spordialane tegevus (7%), finants-, kindlustus- ja kinnisvarateenused (4,2%), teaduslikud ja tehnoloogilised teenused (4,1%) ning toitlustus- ja majutusteenused (4%).
Asjast huvitatutel, sealhulgas tollil, politseil ja äriregistril on võimalik kasutada Patendiameti veebilehel olevat kaubamärkide andmebaasi, mis sisaldab andmeid registreeritud ja menetluses olevate kaubamärkide kohta, samuti Eesti äramärkimisega rahvusvahelisi registreeringuid. Andmebaasis on jooksvalt ajakohased andmed, sest seda uuendatakse iga päev.
Pärast 1. aprillil 2019 kehtima hakanud kaubamärgiseaduse muudatusi ei kontrollita Patendiameti ekspertiisi käigus enam varasemate õiguste olemasolu, vaid ainult kaubamärgi absoluutseid õiguskaitset välistavaid asjaolusid, mis on sätestatud kaubamärgiseaduse paragrahvis 9.
Kaubamärgitaotluste ja rahvusvaheliste registreeringute menetluse kestus (kui taotluses ei esine puudusi) oli keskmiselt 3,7 kuud. Riigisiseste taotluste menetlus taotluse esitamisest otsuse tegemiseni võttis aega 3 kuud.
12. oktoobril 2020 alustas Patendiamet uue teenuse – kaubamärgitaotluste kiirendatud menetluse – pakkumist. Vähendatud andmetega kiirendatud menetluse taotlus peab vastama teatud tingimustele, mis võimaldab registreerimise otsuse väljastada lühema ajaga.
Kaubamärgid avaldatakse patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Kaubamärgileht kahel korral – esimest korda pärast ekspertiisiotsust lehe I osas ning teisel korral pärast registreerimist kauba- ja teenindusmärkide registris lehe III osas. Rahvusvaheliste registreeringute kohta tehtud otsused avaldatakse vaidlustamiseks lehe II osas.
Kaubamärgist tulenevaid vaidlusi lahendatakse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ja kohtus. 2020. aastal rahuldas tööstusomandi apellatsioonikomisjon neli kaebust.
