Patendiametile oli 2020. aasta töine ja kirev. Uut oli kõigis tööstusomandi valdkondades. Kaubamärkide vallas kõigile taotlejatele suunatud uuendus – kaubamärgitaotluste kiirendatud menetlus – võeti vastu väga hästi ja kiiremat menetlust soovivate taotlejate osakaal üha kasvab. Leiutiste valdkonnast rääkides tuleb esile tõsta, et koostati ja avaldati patenditaotluse ja patentide menetlusjuhised, mille eesmärk on tagada õigusselgus ja taotlejate ühtlane kohtlemine, ühtlasi aidates taotlejal mõista menetluse käiku ja muuta menetlusprotsess läbipaistvamaks.
2020. aastal jätkasime oma infosüsteemide tänapäevastamist ja liikumist paberivaba menetluse suunas. Koostöös EUIPO-ga uuendasime kaubamärgi ja tööstusdisaini menetluse infosüsteemi ja väga suur töö tehti uue leiutiste infosüsteemi väljatöötamiseks. Lisaks viidi aastaid kasutusel olnud leiutiste menetlemise infosüsteem uuele platvormile, et oleks tagatud süsteemi töökindlus uue tarkvara valmimiseni.
Mööduv aasta tõi kaasa ka mitmeid sündmusi, mis kinnitavad, et Patendiameti poolt pakutav on jätkusuutlik, tõhus ja paindlik. 2019. aastal sertifitseeriti Patendiameti kvaliteedijuhtimissüsteem, 2020 toimus ISO sertifikaadi säilitamiseks järelevalveaudit. ISO sertifikaat garanteerib Patendiameti pakutavate teenuste kvaliteedi – meie teenused on ligipääsetavad, usaldusväärsed ja turvalised nii praegu kui ka tulevikus.
Novembris liitus Patendiamet Eesti Inimõiguste Keskuse koordineeritava mitmekesisuse kokkuleppega. Kindlasti andis 2020 uue tähenduse ka kaugtööle. Praeguseks on sellest kujunenud Patendiameti igapäevaelu loomulik osa ning meie töötajad hindavad kõrgelt, et saavad oma töö- ja pereelu paremini ühitada.
Rahvusvahelise poole pealt ei saa üle ega ümber Brexitist, mis tähendas muudatusi Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemis, aga tõi teravalt esile ka näiteks Euroopa Patendikohtu asukoha küsimuse. Brexiti teemadel soovitan lugeda ameti ajaveebist, kust leiab ka palju muid praktilisi soovitusi ja nõuandeid.
Oluline muutus oli ka kogu rahvusvahelise koostöö suundumine e-kanalitesse, seda nii rahvusvaheliste organisatsioonidega (EPO, EUIPO, WIPO) kui ka regionaalselt Põhja- ja Baltimaade koostöös. Samas andis see võimaluse veelgi intensiivsemalt meie edusamme ka teistega jagada: detsembri alguses tutvustasime koostöös EUIPO-ga kõigile EL-i huvitatud liikmesriikidele oma menetlustarkvara arendusi ja uudseid digilahendusi (kiirendatud menetlus, ajajoon taotluse juures jm).
Kui kõnelda koroonaviiruse mõjust tööstusomandi valdkonnale, siis peab ütlema, et tööstusomandi õiguskaitse käib sama jalga tööstuse ja majanduse arenguga. Kõik tõusud ja mõõnad tehakse kaasa, mõnikord suurema, mõnikord väiksema viitega. Patenditaotluste arv on rekordmadal. Pärast Eesti liitumist Euroopa patendikonventsiooniga aastal 2002 on patenditaotluste arv olnud 30–50 riigisisest taotlust aastas (enne liitumist oli see arv 700–800 taotlust aastas). Aasta lõpuks olime vastu võtnud vaid 24 patenditaotlust. Selline on trend tegelikult kogu Euroopas – riigisiseste taotluste arvelt liigutakse Euroopa-kesksetele. Seega kavatseme hoida teravdatud tähelepanu all leiutiste õiguskaitsealase teavitustöö ning sellealase koostöö teadusasutuste ja ettevõtlusorganisatsioonidega. Leiundusalase tegevuse tähtsusest kõneleb ka Patendiameti panus Eesti õpilasleiutajate konkursil osalejate tunnustamisse. Mitmete asjaolude kokkulangemise tulemusena avanes Patendiametil möödunud aastal võimalus koos WIPO-ga kaks korda õpilasleiutaja auhind üle anda.
Palju optimistlikumalt saame rääkida kaubamärgikaitsest, kus esitatud taotluste arv on isegi üllatuslikult kõrge. Kui patendikaitset saab kasutada kuni 20 aastat, siis kaubamärkide puhul sellist piirangut ei ole – kaubamärgi õiguskaitse võib soodsate asjaolude puhul olla pea igavene. Tulevikule mõeldes on ka kõige raskematel aegadel põhjust leida võimalus kaubamärgi kehtivusaja pikendamiseks, et tulevikus kaotsiläinud kaubamärgist loobumist kahetsema ei peaks.
Senine kogemus kriisidest ja mõõnadest välja tulemisel annab põhjust uskuda, et rasked ajad teevad ettevõtlikuks, innovaatiliseks ja nutikaks. Maailmapraktika on näidanud, et enne reaalset majanduskasvu võib kriisist väljumisel näha juba leiutiste arvu tõusu. Muidugi nõuab see ka teadlikku suunamist ja toetust ettevõtlussektorile.
Eriolukord andis meile hea võimaluse üle vaadata kõik protsessid – eriti e-teenused – ja õigusaktid ning saame jagada kindlustunnet, et ka kõige raskemates olukordades toimib Eesti tööstusomandi õiguskaitse süsteem kindlalt ja vääramatult. Patendiamet rakendas eelkõige juhtumipõhist lähenemist, kuid koostas ka juhised selle kohta, kuidas Patendiametil on võimalik taotlejatele ja tööstusomandi õiguste omajatele eriolukorra ajal vastu tulla.
Möödunud aasta andis hoogu ka 2021. aastaks kavandatud tegevustele – detsembris vastu võetud autoriõiguse seaduse muutmise seadus laiendab Patendiameti funktsioone. Amet on kavas kujundada intellektuaalomandi kompetentsikeskuseks, kust tulevikus saab nõu ka autoriõigusega seotud küsimustes.
Kriisiolukorras veidikese leevenduse pakkumiseks algatas EUIPO projekti, millega toetatakse väikeettevõtjaid kaubamärgitaotluse riigilõivude viiekümneprotsendise hüvitamisega. Projekt viiakse ellu 2021. aasta jooksul ning selle raames jagatakse Euroopa Liidu ettevõtjatele toetusena 20 miljonit eurot.
2020. aasta andis võimaluse kasvatada virtuaalsete teenuste osakaalu; sealhulgas on virtuaalseks muutunud ka ameti pakutavad koolitused.
Jätkasime ka suurepärast koostööd ülikoolide ja teiste teadusasutustega, muu hulgas arutasime ühiseid tulevikukavasid rektorite nõukoguga. Uuendasime oma koostöösuhteid paljude ettevõtlusorganisatsioonidega.
Lõpetuseks tänan kõiki kolleege ja koostööpartnereid, kellega tagantjärele vaadates tulime suurepäraselt läbi möödunud aasta raskustest.
