Apellatsioonikomisjon on kohtueelne sõltumatu organ, mis lahendab seaduses sätestatud juhtudel Patendiameti otsuse, registritoimingu, registritoimingu tegemisest keeldumise või sellega viivitamise peale esitatud kaebusi ning kolmanda isiku ja taotleja või omaniku vahelisi vaidlusi kolmanda isiku vaidlustusavalduse, ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avalduse, tööstusomandi esemele antud õiguskaitse tühistamise avalduse või muu avalduse alusel.
Komisjon asub Patendiameti juures, kuid on oma tegevuses iseseisev. Alates 2019. aasta 25. oktoobrist on komisjoni alalise liikme ja esimehena ametis Tanel Kalmet, 2020. aasta 13. aprillist on justiitsminister ametisse nimetanud komisjoni liikme ja aseesimehena Sulev Sulsenbergi. Kui seadus näeb ette komisjoni otsuse tegemise kollegiaalselt, kaasatakse otsust tegevasse koosseisu üks või kaks täiendavat liiget valdkonna asjatundjate hulgast. Täiendavate liikmete nimekirja on kinnitanud justiitsminister Patendiameti ametnike, patendivolinike ja teiste valdkonna ekspertide hulgast. Kokku on nimekirjas 38 täiendavat liiget, neist 20 tegutsevad kaubamärgi valdkonnas. Komisjoni sekretäri ülesandeid täidab alates 2019. aastast Marit Soomets.
Apellatsioonikomisjoni koduleht toak.epa.ee koos alamlehtedega (menetluses olevad kaebused ja avaldused ning alustatud lõppmenetlused ja otsused) on 2020. aastal uuendatud ning sisaldavad nüüd teavet menetluste objektide ja iseloomu kohta. Samuti on komisjoni veebilehtedele lisatud viited Patendiameti kaubamärkide andmebaasi vastavatele kirjetele. Komisjoni varasema koosseisu kollegiaalsed otsused on leitavad eraldi lehelt.
2020. aastal komisjonile esitatud kaebused ja avaldused ning tehtud kollegiaalsed ja ainuisikulised otsused puudutasid eranditult kaubamärke. Kokku esitati aasta jooksul komisjonile seitse kaebust (2019: 7) ja 94 avaldust (2019: 90). Esitatud avaldustest valdav osa (82) olid vaidlustusavaldused, vähem esitati kaubamärgi ainuõiguse tühiseks tunnistamise avaldusi (6) ja ainuõiguse lõppenuks tunnistamise avaldusi. Neli kaebust ja 69 avaldust puudutavad Eesti riigisiseseid kaubamärke, ülejäänud rahvusvahelisi kaubamärke. Kuude lõikes laekus enim avaldusi aprillis (13), vähim juunis (2). Möödunud aastal esitatud 15 avalduse suhtes on komisjon teinud kollegiaalse otsuse, 26 juhul on avalduse menetlus lõpetatud ainuisikulise otsusega eri põhjustel (hõlmab ainuisikulist rahuldamist, tagasilükkamist, avalduse tagasivõtmist jne). Menetlus jätkub 2020. aastal esitatud 61 kaebuse või avalduse suhtes lisaks varem esitatud kaebustele ja avaldustele (mida on 38). 2020. aastal esitatud nelja avalduse menetlus on peatatud; kokku on peatatud menetlusi komisjonis 23.
| Aasta | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 |
|---|---|---|---|---|---|
| Esitatud kaebusi ja avaldusi | 42 | 55 | 43 | 97 | 101 |
| Kollegiaalseid otsuseid | 33 | 51 | 48 | 31 | 53 |
Oma sisulise otsusega jätab komisjon kaebuse või avalduse rahuldamata või rahuldab selle täies ulatuses või osaliselt. 2020. aastal tegi komisjon 53 kollegiaalset otsust. Komisjon rahuldas 39 avaldust (sealhulgas ühe ainuõiguse lõppenuks tunnistamise avalduse; ülejäänud on vaidlustusavaldused) ja jättis rahuldamata kuus avaldust. 33 otsust tehti kiirendatud menetluses, st olukorras, kus taotleja või omanik ei olnud teatanud oma soovist avaldusele vastu vaielda. Samuti rahuldas komisjon neli kaebust ning jättis rahuldamata samuti neli kaebust.
Üldjuhul lahendatakse vaidlus kirjalikus menetluses ning istung toimub üksnes erandina. 2020. aastal korraldati istung ühes menetluses.
