Geograafilise tähise kaitse seadus kehtib alates 10. jaanuarist 2000. Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga jõustus muudatus, mille kohaselt ei hõlma riigisisene seadus enam neid põllumajandustoodete, toiduainete ning alkohoolsete jookide geograafilisi tähiseid, mis on kaitstavad Euroopa Liidu tasandil. Riigisiseselt on võimalik jätkuvalt kaitsta geograafilist tähist käsitööndusliku või tööstusliku päritoluga kaupade ja teenuste osas. Euroopa Liidus reguleerivad geograafiliste tähiste õiguskaitset Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1151/2012. Täiendavalt reguleerib piiritusjookide geograafilise tähise kaitset Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/787. Eelnimetatud määruse alusel on Eesti tootjad registreerinud viinale geograafilise tähise Estonian Vodka.
Euroopa Komisjonis on menetluses veel teinegi Eesti taotlus – 2018. aasta novembris esitatud Sõir, mida soovitakse kaitsta, et tähistada juustu.
Geograafilise tähise kaitse seaduse kohaselt rakendatakse geograafilise tähise registreerimisel avaldus- ehk registreerimissüsteemi. Geograafiline tähis võib vormilt olla kas sõnaline või kujunduslik. Geograafilise tähise taotleja võib olla kauba tootja, töötleja või müügiks ettevalmistaja või teenuse osutaja, selliste isikute või tarbijate ühendus või kauba või teenuse päritoluriigi pädev ametiasutus. Geograafilise tähise õiguskaitse antakse geograafilise tähise registreerimisega riiklikus geograafiliste tähiste registris ja vastav teade avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.
Geograafilist tähist eristab muudest intellektuaalomandiõigustest see, et geograafilisel tähisel ei ole kindlat omanikku ning selle kaitse on tähtajatu. Kaitse eesmärk on tagada tootjate aus konkurents ning pakkuda tarbijatele usaldusväärset kindlate omadustega toodet. 2020. aastal ei esitatud Patendiametile ühtegi geograafilise tähise registreerimise taotlust. Riiklikus geograafiliste tähiste registris on 31. detsembri 2020 seisuga registreeritud kuus geograafilist tähist.
