Intellektuaalomandi õiguskaitse

1. aprillist 2021 täidab Patendiamet teatud rakendusliku iseloomuga ülesandeid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas.

Need ülesanded on

  • Orbteose staatust käsitleva info vahendaja roll Eestis, s.o tegutseda pädeva asutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/28/EL art 3 lg 5 tähenduses

Pädeval asutusel on sisuliselt kaks ülesannet. Saades avalikult mäluasutuselt või Eesti Rahvusringhäälingult teabe orbteoseks tunnistatud teose kohta, edastab pädev asutus selle teabe Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) andmebaasi. Kui aga hiljem leiab kinnitust orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi õiguste kuuluvus, edastab pädev asutus selle teabe EUIPO peetavasse orbteoste andmebaasi.

2022. a registreeris Eesti EUIPO orbteoste andmebaasis 25 orbteost.

  • Riikliku järelevalve teostamine kollektiivse esindamise organisatsioonide (KEO) tegevuse üle tagades autoriõiguse seaduse (AutÕS) IX peatükis sätestatud nõuetest kinnipidamise

AutÕS IX peatükk reguleerib õiguste kollektiivset teostamist ja peatüki 3. jagu sätestab riikliku järelevalve KEO-de tegevuse üle. AutÕS IX peatükk näeb ette ka nõuded KEO-dele ja nende tegevusele. Muu hulgas on reguleeritud õiguste teostamisest saadava tulu kasutamine ja õiguste omajatele jaotamine, kasutajatega lepingu sõlmimise tingimused (sh mõistlike tariifide kehtestamine) ning KEO-lt teabe andmine nii õiguste omajatele nende õiguste teostamise kohta kui ka kasutajatele ja laiemale avalikkusele (sh läbipaistvusaruande esitamine, teabe avalikustamine veebilehel). Enamik nõudeid, mille täitmise üle riiklikku järelevalvet tehakse, tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/26/EL.

2022. aasta oktoobri- ja novembrikuus teostas Patendiamet KEO-de (Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing) kodulehekülgedel kohustusliku teabe avalikustamise seiret. Kontrolliti, kas KEO-d on avalikustanud ja asjakohasena hoidnud AutÕS § 7915 toodud teabe:


  1) organisatsiooni põhikiri ja põhikirja alusel kinnitatud dokumendid AutÕS § 791 1. lõikest ning § 792 1. ja 2. lõikest tuleneva teabega;
  2) standardsed litsentsilepingud ja kohaldatavad standardtariifid koos soodustustega;
  3) juhatuse liikmed;
  4) õiguste omajate saadaolevate summade jaotamise üldpõhimõtted;
  5) haldustasude määramise üldpõhimõtted;
  6) üldpõhimõtted, mis hõlmavad õigustest saadavast tasust või selle investeerimisest saadud tulust tehtavaid muid kui haldustasudega seotud mahaarvamisi;
  7) loetelu organisatsiooni sõlmitud esinduslepingutest ning kollektiivse esindamise organisatsioonide nimed, kellega need esinduslepingud on sõlmitud;
  8) mittejaotatavate summade kasutamise üldpõhimõtted;
  9) AutÕS § 871 2.–4. lõikes ning teistes seadustes ettenähtud kaebuste esitamise ja vaidluste lahendamise võimalused;
  10) AutÕS § 7916 1. lõike alusel koostatud ning üldkoosolekul heakskiidetud läbipaistvusaruanne.

 

Puuduseid teabe avalikustamises ei tuvastatud.

  • Autoriõiguse komisjoni töö korraldamine

Autoriõiguse komisjon moodustati Patendiameti juurde 1. aprillil 2021. Komisjon on lepitusorgan lepitusseaduse § 19 tähenduses ja täidab AutÕS-i § 87 lg 1 p-des 1–5 loetletud ülesandeid, mh lahendab vaidlevate poolte taotlusel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud vaidlusi poolte lepitamise teel.

2022. aastal autoriõiguse komisjonile avaldusi ei laekunud.

Seadused

1992  Eesti Vabariigi põhiseadus

1992  kaubamärgiseadus

1992  autoriõiguse seadus

1994  patendiseadus

1994  kasuliku mudeli seadus

1997  tööstusdisaini kaitse seadus

1998  mikrolülituse topoloogia kaitse seadus 

1999  geograafilise tähise kaitse seadus

2002  karistusseadustik

2002  Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seadus

2002  tolliseadustik (kauba ebaseaduslik üle tollipiiri toimetamine)

2004  tolliseadus

2004  tööstusomandi õiguskorralduse aluste seadus
 

Eesti Vabariigi ühinemine Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni hallatavate mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingutega intellektuaalomandi valdkonnas

Leping Eesti ühines
Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1883) 12. veebruaril 1924
Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (Stockholmi akt 1967)
Märkus. Eesti ühines Pariisi konventsiooniga (Washingtoni akt 1911) 12. veebruaril 1924. Eesti kaotas oma iseseisvuse 6. augustil 1940 ja taasiseseisvus 20. augustil 1991.
Allikas: WIPO publikatsioon nr 423, 5. november 1998.
Eesti taasühines 24. augustil 1994
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886) 9. juunil 1927
Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (Pariisi 1971. aasta 24. juuli redaktsioon, muudatustega 1979. aasta 28. septembrist).
Märkus. Eesti Vabariik ühines Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga 1927. aastal (1908. a Berliini akt). Eesti kaotas oma iseseisvuse 6. augustil 1940 ja taasiseseisvus 20. augustil 1991.
Allikas: WIPO Lex andmebaas
Eesti taasühines 26. oktoobril 1994
Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsioon (Stockholm, 1967) 5. veebruaril 1994
Patendikoostööleping (Washington, 1970) 24. augustil 1994
Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (1957) 27. mail 1996
Mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977) 14. septembril 1996
Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkulepe (1968) 31. oktoobril 1996
Rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourgi kokkulepe (1971) 27. veebruaril 1997
WIPO autoriõiguse leping (WCT, 1996) Eesti Vabariik kirjutas alla 1997, jõustus Eesti suhtes 2010
Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (1989) 18. novembril 1998
Teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seadus ehk nn Rooma 1961. a konventsioon 28. aprillil 2000
Fonogrammitootjat fonogrammi loata paljundamise vastu kaitsva konventsiooniga ühinemise seadus ehk nn Genfi 1971. a konventsioon 28. mail 2000
Rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (UPOVi konventsioon) 24. septembril 2000
Kaubamärgiõiguse leping (1994) 7. jaanuaril 2003
Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioon (1999) 23. detsembril 2003
Patendiõiguse leping (2000) 28. aprillil 2005
Olümpiasümboli kaitse Nairobi leping 30. juunil 2006
Kaubamärgiõiguse Singapuri leping (2006) 14. augustil 2009
WIPO esitus- ja fonogrammileping (WPPT) 14. märtsil 2010

Autor

Cady Kaisa Rivera
Cady Kaisa Rivera

intellektuaalomandiõiguse osakonna juhataja