Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO)
5. veebruarist 1994 on Eesti Vabariik Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni liige. Eesti Vabariik on ühinenud kõigi põhiliste WIPO hallatavate tööstusomandi kaitse konventsioonide ja lepingutega. Eesti delegatsioon osaleb WIPO iga-aastasel täiskogul 1994. aastast. Patendiameti esindajad osalevad WIPO‑s Kesk-Euroopa ja Balti riikide grupi (Group CEBS – Central Europe and Baltic States) töös ja samuti WIPO alaliste komiteede ning töögruppide tegevuses.
Ehkki WIPO 2023. aasta täiskogu töö raskuskese oli suunatud intellektuaalomandi sõlmküsimustele, oli sarnaselt varasema aastaga oma roll ka poliitilistel sõnumitel. Muu hulgas oli läbiv teema Ukraina toetamine ja WIPO aruande vastuvõtmine Ukrainale kavandatud abi kohta. Eesti prioriteetide hulgas sai esile toodud Ukraina toetamine WIPO‑s. Eesti jätkab Vene Föderatsiooni põhjendamatu ja provokatiivse sõja hukkamõistmist ning seisab Ukraina kõrval nii kaua, kui on vaja. Venemaa agressioonisõja tõttu kahjustatud Ukraina intellektuaalomandisüsteemi ning innovatsiooni- ja loomemajanduse sektori taastamiseks on vaja pikaajalist plaanipärast toetust. Ukrainaga seotud otsustest oli oluline ka see, et Ukraina värskelt loodud patendi- ja innovatsiooniamet saab jätkata rahvusvahelise otsinguametina (International Search Authority).
Eesti osaleb ka WIPO programmi- ja eelarvekomitee töös, millel on oluline roll WIPO eelarve ja tegevuskavade ettevalmistamisel. 2023. aastal jätkatakse ka kahe diplomaatilise konverentsi ettevalmistustööga, millest suuremat tähelepanu pöörati geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste konverentsile (Preparatory Committee of the Diplomatic Conference to Conclude an International Legal Instrument relating to Intellectual Property, Genetic Resources and Traditional Knowledge Associated with Genetic Resources). Vastu võeti olulised otsused, et võimaldada põlisrahvaste esindajate osalemist nimetatud diplomaatilisel konverentsil. Ühtlasi innustati kõiki liikmesriike rahaliselt toetama vabatahtlikku fondi, mis on loodud põlisrahvaste ja väikekogukondade liikmete osalemise toetamiseks. Lisaks kinnitati ka konkreetne tööplaan aastateks 2024–2025.
WIPO assambleede raames toimus ka esimene ametlik kohtumine WIPO peadirektori Daren Tangiga. Teemadeks olid WIPO ja EPA tugev koostöö, näiteks Balti riikide teadmussiirdevõrgustik, mida kasutatakse mudelina teistes riikides sarnaste võrgustike loomiseks, noored ja loomevara, WIPO algatused VKEde toetuseks liikmesriikides, normatiivne töö ning ettevalmistused kaheks diplomaatiliseks konverentsiks 2024. aastal. WIPO peadirektorile valmistas erilist heameelt, et IO on Eestis laiema teadus- ja innovatsioonistrateegia üks osa. Samuti kiideti Eesti avaliku sektori mudelit IO-valdkonnas ning leiti, et see oleks hea näide teistele WIPO liikmesriikidele – Eestit kutsuti üles oma kogemusi jagama. Puudutati ka WIPO digialgatusi ja tööriistu, mis toetavad nii VKEsid kui ka start-up-sektorit. Edastasime WIPO peadirektorile ka kutse 2024. aastal Eestit külastada.
Tänavusel WIPO assambleel pöörati erilist tähelepanu Kesk-Euroopa ja Balti riikide inspireerivatele naisdisaineritele, kelle innovaatilist loomingut esitleti näitusel „She Inspires“. Eestit esindavad Reet Aus ja tema upcycled-meetodil toodetud Up-shirt, Annamaria Rennel ja tema disainitud õhku allergeenidest puhastav Respiray; Ines-Issa Villido ja tema green-tech-ettevõte Filaret, mis kogub ja töötab ümber suitsukonisid. Lisaks toimus moešõu, kus esitleti Eesti moedisaineri Kärolin Raadiku loomingut.
Juba teist aastat jätkas WIPO Global Awardsi žürii liikmena Euroopa kontinendi esindajana Karoli Hindriks ettevõttest Jobbatical. Koos viie teise rahvusvahelise start-up'i ja ettevõtlusmaastiku tipptegijaga Peruust, Ameerika Ühendriikidest, Nigeeriast, Šveitsist ja Hiinast valiti välja selle aasta seitse võitjat – VKE-d maailma eri nurkadest, kes on suutnud intellektuaalomandi oskusliku kasutamisega ehitada üles innovaatilise ettevõtte, millel on ka tugev sotsiaalne väljund. Žüriiliikmed osalesid Global Awardsi tseremoonial, jagasid nõuandeid ja kogemusi selle raames toimunud paneelarutelul ning nõustasid võitnud ettevõtteid.
Patendiamet teeb tihedat igapäevast ekspertiisialast koostööd WIPO Rahvusvahelise Bürooga patendikoostöölepingu (PCT), märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli ja tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni alusel. Eriti mahukas on koostöö märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi protokolli alusel.
2023. aastal saatis WIPO Rahvusvaheline Büroo Patendiametisse ekspertiisi 728 rahvusvahelise kaubamärgi taotlust ning menetlusse 16 tööstusdisainilahenduse taotlust. Patendikoostöölepingu PCT alusel võeti menetlusse 4 patenditaotlust. Patendiamet tegeleb ka WIPO juhendite ja määruste muudatuste ning rahvusvaheliste klassifikaatorite uute redaktsioonide rakendamise ja avalikkuse teavitamisega ning samuti võimaluse piires nende tõlkimisega eesti keelde.
Patendiamet vahendab oma klientidele paljusid WIPO e-teenuseid, korraldab ja vahendab WIPO konverentse ja seminare Eestis. Patendiameti vahendusel annab WIPO igal aastal üle õpilasleiutaja auhinna. 5. detsembril autasustati Tallinnas PROTO avastustehases 16. korda korraldatava õpilasleiutajate riikliku konkursi parimaid ning anti üle koostööpartnerite eripreemiad. Konkursil osales üle 400 noore leiutaja 88 Eesti koolist, lasteaiast ja huvikoolist. Konkursile esitati üle 500 idee. Patendiameti ja Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) ühise eriauhinna, mida andsime välja kümnendat korda, viis endaga seekord koju Saku gümnaasiumi 4. klassi õpilane Karl Mattias Pulst leiutisega "kodune pakendipress". Leiutis keskendub tänapäeval väga aktuaalsele pakendiprügi ladustamise ja hoiustamisega seotud probleemi lahendamisele ja ei vaja töötamiseks elektrit.
2023. aastal jätkus WIPO pilootprojekti raames loodud Balti riikide intellektuaalomandi kommertsialiseerimise spetsialistide võrgustiku töö.
Eesti tugevustena on raportis välja toodud e-valitsemine, info- ja kommunikatsiooniteenuste import, riskikapitali tehingud ning ükssarvikute väärtus SKT suhtes. Nendes valdkondades hoiab Eesti absoluutset liidripositsiooni ehk on kõikide riikide arvestuses esimesel kohal. Tugevustena nimetatakse Eesti puhul ka ettevõtluskultuuri ja e-osalust.
Eesti innovatsiooni tipptegijatena on ülikoolidest välja toodud Tartu Ülikool, TalTech ja Tallinna Ülikool. Kõige edukamad ükssarvikud on Bolt, turuväärtusega 8 miljardit USA dollarit, ja Veriff, turuväärtusega 2 miljardit USA dollarit. Nõrkusena on raportis Eesti puhul välja toodud mh intellektuaalomandiga tehtavatest tehingutest saadav tulu. See näitab selgelt, et innovatsiooni suunatud investeeringud võiksid olla oluliselt tulemuslikumad. Viimane on tekitanud mõnevõrra paradoksaalse olukorra, kus Eesti ettevõtjad on innovatiivsuse poolest esirinnas, kuid teisalt kipuvad oma loometöö tulemused kaitseta jätma.
Innovatsiooniindeksist nähtuv lõhe kajastub ka Patendiameti tellitud aastataguses uuringus. Uuring näitas, et Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on väga innovatiivsed. Samas selgus, et suur osa neist jätab enda loodud toodete ja teenustega kaasneva intellektuaalomandi kaitsmata. Paljud ettevõtjad ei oska seejuures isegi teadvustada, et neil ettevõttes intellektuaalomandit on. Intellektuaalomandi kommertsialiseerimises on Eestil veel pikk tee käia. Eesti majanduse huvides on, et kõik osapooled seljad kokku paneksid ja toetaksid ettevõtjaid senisest veelgi mõtestatumalt ja põhjendatumalt. Kaitsmata intellektuaalomand on kahtlemata ettevõtjatele ning riigi majandusele ja innovatsioonile suur risk.
Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO)
Eesti on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige 1999. aastast. Eesti tööstusomandikaitse seadused on vastavuses WTO hallatava intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS).
Euroopa Liit
Eesti Vabariik ühines 1. mail 2004 Euroopa Liiduga. Eesti tööstusomandi õiguskaitse süsteem viidi enne seda kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega. See ühinemine tõi kohe kaasa üle poole miljoni Euroopa kaubamärgi jõustumise Eesti Vabariigi territooriumil. Praegu kehtib Eestis üle 1,4 miljoni Euroopa kaubamärgi registreeringu ja ligi 900 000 tööstusdisainilahenduse registreeringut. 2023. aasta suvel hakkas toimima Euroopa Liidu ühtne patendisüsteem, millest pikemalt kirjutatud allpool.
Euroopa Patendiorganisatsioon (EPO)
Eesti ühines 1. juulil 2002 Euroopa patendikonventsiooniga (EPC) ja on samast ajast Euroopa Patendiorganisatsiooni täisliige (seisuga 31.12.2023 oli täisliikmeid 39). Euroopa patendisüsteem on väga paindlik. Patenditaotluse esitajal on võimalik taotleda kaitset valikuliselt: kas kõigis 39 liikmesriigis korraga või mõnes üksikus riigis, olenevalt oma majanduslikest huvidest (samas ei kaota Euroopa patendi kehtivuse lõpp ühes riigis automaatselt patendi kehtivust kõigis 39 riigis). Ka liikmesriigile on see süsteem kasulik, sest Euroopa patentide jõustamise ja jõushoidmise tasud laekuvad liikmesriigile (erinevalt Euroopa kaubamärgisüsteemist).
Patendiameti esindajad osalevad Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu, eelarve- ja finantskomitee ning patendiõiguse komitee töös ja mitmesuguste töögruppide töös. Haldusnõukogu ja komiteede töö raames toimub tihe koostöö Põhjamaade ja Baltimaade patendiametitega.
Patendiamet teeb koostööprogrammide raames igapäevast tihedat koostööd Euroopa Patendiameti struktuuriüksustega. Patendiekspertiisi tegemisel kasutatakse EPO andmebaase ja EPO ekspertiisijuhendeid. Pidevalt täiendatakse EPO andmebaase Eestis välja antud patentide ja kasulike mudelite andmetega. 2023. aastal jõustus Eestis 876 Euroopa patenti. Eestis kehtib kokku 11 053 Euroopa patenti.
Kahepoolse koostööprogrammi raames annab EPO Patendiametile koolitus- ja infotehnoloogiaabi ning finantseerib tööstusomandi materjalide väljaandmist. Euroopa Patendivõrgustiku (European Patent Network) raames teeb Patendiamet standard- ja eriotsinguid Eesti ja teiste riikide ettevõtjatele.
1. juunil 2023 jõustus Euroopa Liidu ühtse toimega patendisüsteem. Taotlejale, kes soovib saada oma leiutisele patendikaitset paljudes liikmesriikides, annab uus süsteem võrreldes klassikalise Euroopa patendiga palju eeliseid – kehtiva patendini jõudmine on lihtsam, kiirem ja odavam. 1. juunist on võimalik Euroopa Patendiametis registreerida ühtse toimega Euroopa patenti. See on leiutajatele mugav võimalus saada patendikaitse korraga kõigis Euroopa patendikonventsiooni liikmesriikides. Eesti taotlejad jõudsid möödunud aastal registreerida juba 10 ühtse toimega patenti. Ühtne patendisüsteem ei asenda Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni alusel loodud protseduuri, vaid pakub taotlejale leiutiste kaitsmiseks Euroopas alternatiivi. Ühtses patendisüsteemis osaleb 17 liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Holland, Portugal, Sloveenia ja Rootsi. Tulevikus on oodata rohkem riike. Möödunud aastal taotleti ühtse toimega Euroopa patenti 17 909 korral ja registreeritud on neid 17 388. Oluline on, et kõigi nende 17 388 ühtse toimega patendi õigused kehtivad ka Eestis.
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)
1. mail 2004 ühines Eesti Vabariik Euroopa Liidu kaubamärkide kaitse ja tööstusdisainilahenduste kaitse süsteemidega. Ühinemine tõi kaasa ühenduse kaubamärkide ja ühenduse disainilahenduste automaatse jõustumise Eesti territooriumil. Seoses sellega on Patendiametis tehtava kaubamärkide ekspertiisi töömaht mitu korda suurenenud.
Patendiameti esindajad osalevad Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) haldusnõukogu, eelarvekomitee ja ekspertide töögruppide töös. EUIPO haldusnõukogu ja eelarvekomitee istungid toimusid kohapeal Alicantes. Patendiamet osaleb paljudes EUIPO koostööprojektides. Toimub andmevahetus Patendiameti ja EUIPO vahel. Koostöös EUIPOga täiendati kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste menetlustarkvara ning pakutavaid e-teenuseid. Patendiamet jätkab Euroopa Liidu kaubamärgi ja ühenduse disaini õiguskaitsesüsteemide laiemat tutvustamist. Välja on antud teavikuid nii tööstusdisainilahenduse kui ka kaubamärgi kaitsmisest, tehtud sellekohaseid koolitusi ning antud konsultatsioone. See kõik on toimunud EUIPOga sõlmitud kahepoolse koostöölepingu raames.
2023. aastal toimus EUIPO korraldatud DesignEuropa Awards Berliinis. Võistluse lõppvooru jõudis sel korral ka Eesti esindaja. Ligikaudu 600 võistlusel osalenu hulgast valiti nelja finalisti sekka Viljandi ettevõte Cleveron, kes kandideeris tööstuse kategoorias oma pakiautomaadiga.
Jaanuaris avati taas EUIPO ja Euroopa Komisjoni vedamisel algatatud VKEde fond, mis pakub ettevõtetele rahalist tuge intellektuaalomandi kaitsmiseks ning ootab Eesti ettevõtete toetustaotlusi. Kaubamärkide ja disainide kaitsmiseks sai toetust küsida jaanuarist, patentide ja taimesortide kaitsmiseks hakati toetusi jagama märtsist. Üks olulisem uuendus oli võimalus saada toetust Euroopa patendi taotlemiseks. Patendivautšeri alla lisandus tehnika taseme otsingu teenuse hüvitamine ja ühtlasi suurenes nii hüvitise määr kui ka vautšeri koguväärtus. Lisandus sordikaitsevautšer taimesortide kaitsmiseks.
Põhjamaad ja Baltimaad
Patendiamet osaleb Põhjamaade ja Baltimaade patendiametite koostöös. Kaks korda aastas toimuvad patendiametite peadirektorite korralised nõupidamised, kus arutatakse tööstusomandi probleemküsimusi maailmas ja Euroopas ning töötatakse välja ühised seisukohad. Samuti osalevad Patendiameti eksperdid Põhjamaade ja Baltimaade patendiametite vahelistes kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste, patentide ning kommunikatsiooni töögruppides. Iga päev toimub Põhja- ja Baltimaade ametite juhtkondade vahel tihe suhtlus ja koostöö. 2023. aastal korraldas Põhja- ja Baltimaade koostöökohtumised Rootsi. Patendiametite juhtide koostöökohtumine toimus maikuus Stockholmis.
Soome Patendi- ja Registrivalitsusega (PRH) jätkub koostöö 15. aprillil 1992 alla kirjutatud koostööprotokolli alusel. Korrapäraselt toimuvad töökohtumised PRH juhtkonnaga, samuti külastavad ametite spetsialistid üksteist tööalaselt ning ametid korraldavad ühiseid koolitusi oma ekspertidele, vahetavad kogemusi infosüsteemide loomisel, kohandamisel ja kasutuselevõtmisel.
Jätkub koostöö Soome, Leedu, Läti ja Eesti patendiametite vahel 5. detsembril 2006 alla kirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumi raames. Koostöö praktiliseks väljundiks on ametite omavahelised töised kohtumised. Traditsioonile anti uus hingamine esimese kohtumisega veebruaris Vilniuses, kuigi plaanis oli see koosolek pidada juba 2022. aasta lõpus. Nii läkski, et aasta jooksul toimus kaks kohtumist – teine Balti riikide patendiametite kohtumine toimus juba sama aasta detsembris Tallinnas.
Ukraina
Eesti ja Ukraina intellektuaalomandiametite koostöö aluseks on 2018. aastal Genfis allkirjastatud koostöömemorandum. Pärast Venemaa alustatud sõda Ukrainas sõlmis Eesti 1. märtsil koos Läti, Leedu ja Poolaga ühise koostöökokkuleppe Ukraina IO-ametiga. Leppe põhieesmärk on toetada Ukrainat intellektuaalomandi õiguskaitsesüsteemi taastamisel pärast sõja lõppu. Eesti on asunud Ukrainat toetama ka Euroopa Liiduga liitumise eelduseks olevate nõuete täitmiseks valmistumisel. Patendiameti peadirektor külastas 2023. aasta oktoobris koos EUIPO tegevdirektori ning Läti, Leedu, Poola ja Moldova ametikaaslastega Kiievit, Butšat ja Irpinit. Ukraina IO-ameti tegevus ei ole sõjale vaatamata katkenud, õiguskaitse andmine jätkub ka keerulistes oludes.
Visiidil toimus kõrgetasemelisi kohtumisi kõigi IO-valdkonna võtmeorganisatsioonidega: toll, politsei, kohtud, patendivolinikud, ettevõtlusorganisatsioonid, valdkonnaga seotud ministeeriumide esindajad.
Eestilt oodatakse nõu tööprotsesside digiteerimisel, menetlusdokumentide arhiveerimise korraldamisel, kuid ka ELi standarditele vastava kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamisel. Eriti huvitatud on ukrainlased meie kogemusest liitumisel Euroopa Liidu ja Euroopa Patendiorganisatsiooniga. Oodatud on muu hulgas praktilised näpunäited jõustamist puudutavate tegevuste osas. Kogemusi saame jagada ka apellatsioonikomisjoni töö korraldamise ja vaidluste alternatiivse lahendamise võimaluste asjus.
Eesti on Venemaa ja Valgevene vastu kehtestatud sanktsioonidest kinnipidamist jälginud sõja puhkemisest saati ja sanktsioonide nimekirjad on lõimitud tööstusomandi registrite infosüsteemiga. Reageerime juhtumipõhiselt kõigile Ukraina taotlejate ja omanike pöördumistele ning oleme valmis pikendama seadusega seatud tähtaegu, et tagada tööstusomandi õiguskaitse ka sõja tingimustes.
