Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO)
5. veebruarist 1994 on Eesti Vabariik Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni liige. Eesti Vabariik on ühinenud kõigi põhiliste WIPO hallatavate tööstusomandi kaitse konventsioonide ja lepingutega. Eesti delegatsioon osaleb WIPO iga-aastasel täiskogul 1994. aastast. Patendiameti esindajad osalevad WIPO-s Kesk-Euroopa ja Balti riikide grupi (Group Central Europe and Baltic States) töös ja samuti WIPO alaliste komiteede ning töögruppide tegevuses.
Patendiamet teeb tihedat igapäevast ekspertiisialast koostööd WIPO Rahvusvahelise Bürooga patendikoostöölepingu (PCT), märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli ja tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni alusel. Eriti mahukas on koostöö märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi protokolli alusel. 2022. aastal saatis WIPO Rahvusvaheline Büroo Patendiametisse ekspertiisi 817 rahvusvahelise kaubamärgi taotlust ning menetlusse 25 tööstusdisainilahenduse taotlust. Patendikoostöölepingu PCT alusel võeti menetlusse 4 patenditaotlust ja 3 kasuliku mudeli taotlust. Patendiamet tegeleb ka WIPO juhendite ja määruste muudatuste ning rahvusvaheliste klassifikaatorite uute redaktsioonide rakendamise ja avalikkuse teavitamisega ning samuti võimaluse piires nende tõlkimisega eesti keelde.
Patendiamet vahendab oma klientidele paljusid WIPO e-teenuseid, korraldab ja vahendab WIPO konverentse ja seminare Eestis. Patendiameti vahendusel annab WIPO igal aastal üle õpilasleiutaja auhinna.
2022. aastal jätkus WIPO pilootprojekti raames loodud Balti riikide intellektuaalomandi kommertsialiseerimise spetsialistide võrgustiku töö. Balti riikide Patendiametid andsid teatepulga üle ülikoolidele. Novembris Vilniuses LinkMenu innovatsioonikeskuses toimunud Balti riikide tehnoloogiasiirde võrgustiku avaüritusel arutleti väljakutsete ületamise ja koostöö olulisuse üle innovatsiooni vallas. WIPO asedirektor Marco Aleman, Tallinna Tehnikaülikooli rektori Tiit Land, Läti Ülikooli rektori Indrikis Muižnieks ja Kaunase Tehnikaülikooli rektori Eugenijus Valatka andsid oma allkirjad Balti riikide tehnoloogiasiirde võrgustiku ja WIPO vahelisele vastastikuse koostöö leppele.
29. septembril avalikustas WIPO globaalse innovatsiooni pingerea (Global Innovation Index). 2020. aastal oli Eesti Euroopas 16. ja maailmas 25. ning 2021. aastal vastavalt 13. ja 21. kohal. 2022. aastal tõusis Eesti Euroopas 10. ja maailmas 18. kohale. Üldarvestuse esimene koht kuulub Šveitsile, teisele kohale jäi USA ja kolmandale Rootsi.
2022. aasta GII hindab ülemaailmseid innovatsioonisuundumusi pandeemia, aeglustunud tootlikkuse ja teiste pidevate katsumuste taustal. See aasta keskendutakse sellele, milline on innovatsiooni mõju ühiskonna tootlikkusele ja heaolule järgmistel kümnenditel.
Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO)
Eesti on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige 1999. aastast. Eesti tööstusomandikaitse seadused on vastavuses WTO hallatava intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS).
Euroopa Liit
Eesti Vabariik ühines 1. mail 2004 Euroopa Liiduga. Eesti tööstusomandi õiguskaitse süsteem viidi enne seda kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega. See ühinemine tõi kohe kaasa üle poole miljoni Euroopa kaubamärgi jõustumise Eesti Vabariigi territooriumil. Praegu kehtib Eestis üle 1,4 miljoni Euroopa kaubamärgi registreeringu ja ligi 900 000 tööstusdisainilahenduse registreeringut. 2023. aasta suvel hakkab toimima Euroopa Liidu ühtne patendisüsteem. Sellega on praeguseks ajaks ühinenud 25 liikmesriiki. Tsentraalselt väljaantavad patendid hakkavad kehtima automaatselt kõigis 25 riigis. See tähendab, et Eestis jõustub igal aastal vähemalt 50 000 välisriikide patenti. See on suur väljakutse Eesti ettevõtjatele, samuti ülikoolidele ja teadusasutustele.
Euroopa Patendiorganisatsioon (EPO)
Eesti ühines 1. juulil 2002 Euroopa patendikonventsiooniga (EPC) ja on samast ajast Euroopa Patendiorganisatsiooni täisliige (seisuga 31.12.2022 oli täisliikmeid 39). Euroopa patendisüsteem on väga paindlik. Patenditaotluse esitajal on võimalik taotleda kaitset valikuliselt: kas kõigis 39 liikmesriigis korraga või mõnes üksikus riigis, olenevalt oma majanduslikest huvidest (samas ei kaota Euroopa patendi kehtivuse lõpp ühes riigis automaatselt patendi kehtivust kõigis 39 riigis). Ka liikmesriigile on see süsteem kasulik, sest Euroopa patentide jõustamise ja jõushoidmise tasud laekuvad liikmesriigile (erinevalt Euroopa kaubamärgisüsteemist).
Patendiameti esindajad osalevad Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu, eelarve- ja finantskomitee ning patendiõiguse komitee töös ja mitmesuguste töögruppide töös. Haldusnõukogu ja komiteede töö raames toimub tihe koostöö Põhjamaade ja Baltimaade patendiametitega.
Patendiamet teeb koostööprogrammide raames igapäevast tihedat koostööd Euroopa Patendiameti struktuuriüksustega. Patendiekspertiisi tegemisel kasutatakse EPO andmebaase ja EPO ekspertiisijuhendeid. Pidevalt täiendatakse EPO andmebaase Eestis välja antud patentide ja kasulike mudelite andmetega. 2022. aastal jõustus Eestis 1236 Euroopa patenti. Eestis kehtib kokku 11 633 Euroopa patenti. Kahepoolse koostööprogrammi raames annab EPO Patendiametile koolitus- ja infotehnoloogiaabi ning finantseerib tööstusomandi materjalide väljaandmist. Euroopa Patendivõrgustiku (European Patent Network) raames teeb Patendiamet standard- ja eriotsinguid Eesti ja teiste riikide ettevõtjatele.
19. septembril külastas Eestit Euroopa Patendiameti president António Campinos, kes kohtus justiitsminister Lea Danilson-Järgi ja Patendiameti peadirektor Margus Viheriga. Visiidi eesmärk on valmistuda järgmiseks Euroopa Patendiameti ja Eesti viieaastaseks koostööperioodiks. Ühtlasi tähistati 20 aasta täitumist Eesti liitumisest Euroopa patendisüsteemiga. Kohtumisel anti ülevaade patendi taotlemise viimastest arengutest Euroopas ning arutleti võimalike tulevikusuundade üle. Samuti oli kohtumisel tähelepanu all Eesti teadus- ja arendustegevus, mille silmapaistvaks saavutuseks on sel aastal Eesti leiutajate Jaan Leisi, Mati Arulepa ja Anti Perksoni esikoht Euroopa leiutajate konkursil, tööstuse kategoorias.
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet
1. mail 2004 ühines Eesti Vabariik Euroopa Liidu kaubamärkide kaitse ja tööstusdisainilahenduste kaitse süsteemidega. Ühinemine tõi kaasa ühenduse kaubamärkide ja ühenduse disainilahenduste automaatse jõustumise Eesti territooriumil. Seoses sellega on Patendiametis tehtava kaubamärkide ekspertiisi töömaht mitu korda suurenenud.
Patendiameti esindajad osalevad Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) haldusnõukogu, eelarvekomitee ja ekspertide töögruppide töös. EUIPO haldusnõukogu ja eelarvekomitee istungid toimusid kohapeal Alicantes. Patendiamet osaleb paljudes EUIPO koostööprojektides. Toimub andmevahetus Patendiameti ja EUIPO vahel. Koostöös EUIPOga täiendati kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste menetlustarkvara ning pakutavaid e-teenuseid. Patendiamet jätkab Euroopa Liidu kaubamärgi ja ühenduse disaini õiguskaitsesüsteemide laiemat tutvustamist. Välja on antud teavikuid nii tööstusdisainilahenduse kui ka kaubamärgi kaitsmisest, tehtud sellekohaseid koolitusi ning antud konsultatsioone. See kõik on toimunud EUIPOga sõlmitud kahepoolse koostöölepingu raames.
Põhjamaad ja Baltimaad
Patendiamet osaleb Põhjamaade ja Baltimaade patendiametite koostöös. Kaks korda aastas toimuvad patendiametite peadirektorite korralised nõupidamised, kus arutatakse tööstusomandi problemaatilisi küsimusi maailmas ja Euroopas ning töötatakse välja ühised seisukohad. Samuti osalevad Patendiameti eksperdid Põhjamaade ja Baltimaade patendiametite vahelistes kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste, patentide ning kommunikatsiooni töögruppides. Iga päev toimub Põhja- ja Baltimaade ametite juhtkondade vahel tihe suhtlus ja koostöö. 2022. aastal korraldas Põhja- ja Baltimaade koostöökohtumised Soome.
Soome Patendi- ja Registrivalitsusega (PRH) jätkub koostöö 15. aprillil 1992 alla kirjutatud koostööprotokolli alusel. Korrapäraselt toimuvad töökohtumised PRH juhtkonnaga, samuti külastavad ametite spetsialistid üksteist tööalaselt ning ametid korraldavad ühiseid koolitusi oma ekspertidele, vahetavad kogemusi infosüsteemide loomisel, kohandamisel ja kasutuselevõtmisel.
Jätkub koostöö Soome, Leedu, Läti ja Eesti patendiametite vahel 5. detsembril 2006 alla kirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumi raames.
