Apellatsioonikomisjon on kohtueelne sõltumatu organ, mis lahendab seaduses sätestatud juhtudel Patendiameti otsuse, registritoimingu, registritoimingu tegemisest keeldumise või sellega viivitamise peale esitatud kaebusi ning kolmanda isiku ja taotleja või omaniku vahelisi vaidlusi kolmanda isiku vaidlustusavalduse, ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avalduse, tööstusomandi esemele antud õiguskaitse tühistamise avalduse või muu avalduse alusel.
Komisjon on loodud 1992. aastal, kuid selle ülesandeid, organisatsiooni, koosseisu, menetlust ja asukohta on mitu korda ümber korraldatud. Alates 2019. aastast asub see Patendiameti juures, kuid on oma tegevuses iseseisev. 2024. aastal tegutses komisjon kahe alalise liikmega. Komisjoni esimeheks nimetati järgmiseks perioodiks taas Tanel Kalmet, aseesimehena jätkas Sulev Sulsenberg. Vaidluste lahendamise korral kollegiaalse otsusega kaasatakse koosseisu üks või kaks täiendavat liiget valdkonna asjatundjate hulgast. Täiendavate liikmete nimekirja on kinnitanud justiitsminister Patendiameti ametnike, patendivolinike ja teiste valdkonna ekspertide hulgast. Nimekirjas on 38 täiendavat liiget, neist 20 tegutsevad kaubamärgi valdkonnas. Komisjoni sekretäri ülesandeid täidab alates 2019. aastast Marit Soomets.
Apellatsioonikomisjoni koduleht koos alamlehtedega sisaldab teavet menetluste objektide ja iseloomu kohta koos viidetega Patendiameti kaubamärkide andmebaasi vastavatele kirjetele. Seaduses ettenähtud juhul avaldatakse komisjoni otsused veebilehel. Komisjoni varasema koosseisu kollegiaalsed otsused on leitavad eraldi alamlehelt.
2024. aastal komisjonile esitatud kaebused ja avaldused ning tehtud kollegiaalsed ja ainuisikulised otsused puudutasid valdavalt kaubamärke. Siiski esitati ka kaks patenti puudutavat kaebust, komisjon tegi ühe patendikaebuse kohta otsuse ja lõpetas ühe patenti puudutava avalduse menetluse. Kokku esitati aasta jooksul komisjonile 3 kaebust (2020: 7; 2021: 3; 2022: 8; 2023: 3) ja 54 avaldust (2020: 94; 2021: 86; 2022: 82; 2023: 64). Esitatud avaldustest valdav osa (47) olid kaubamärgi registreerimise vaidlustamise avaldused, vähem esitati kaubamärgi ainuõiguse tühiseks tunnistamise avaldusi (7). Kaubamärgi ainuõiguse lõppenuks tunnistamise avaldusi ei esitatud. Üks kaebus ja 42 avaldust puudutavad Eesti riigisiseseid kaubamärke, 12 avaldust rahvusvahelisi kaubamärke. 35 juhul oli avalduse aluseks varasem Euroopa Liidu kaubamärk. Kuude lõikes laekus enim avaldusi märtsis (9), vähim (1) jaanuaris ja oktoobris. Viis avaldust ja üks kaebus esitati patendivoliniku teenust kasutamata.
Oma sisulise otsusega jätab komisjon kaebuse või avalduse rahuldamata või rahuldab selle täies ulatuses või osaliselt. 2024. aastal tegi komisjon 49 otsust kahe- või kolmeliikmelises kolleegiumis, sealhulgas ühel juhul kolme avalduse kohta. Teadaolevalt jätkub kolm komisjonis menetletud vaidlust kohtus ja seetõttu ei ole komisjoni otsus jõustunud. Komisjon rahuldas kollegiaalselt 31 avaldust täielikult ja jättis rahuldamata 13 avaldust; osaliselt rahuldati 3 avaldust. 31 juhul oli avalduse aluseks Euroopa Liidu kaubamärk. Komisjon rahuldas ühe kaebuse patendiasjas ja jättis rahuldamata kaks kaubamärgikaebust. Kaubamärgialastest otsustest 31 puudutas riigisiseseid kaubamärke ja 19 rahvusvahelisi kaubamärke. 18 otsust tehti kiirendatud menetluses (2021: 18; 2022: 25; 2023:25), st olukorras, kus taotleja või omanik ei olnud teatanud oma soovist avaldusele vastu vaielda. Ainuisikulise otsusega lõpetati 2024. aastal 31 menetlust (2023: 23), ühel juhul avaldus rahuldati ja ühel juhul lükati tagasi. Ainuisikulistest avalduse menetluse lõpetamisest toimus 9 enne leppeperioodi lõppu (2022: 17; 2023: 7).
Üldjuhul lahendatakse vaidlus kirjalikus menetluses ning istung toimub üksnes erandina. 2024. aastal istungeid ei toimunud.
