Eestis on võimalik kaubamärkidele kaitset taotleda 1. mail 2004 jõustunud kaubamärgiseaduse alusel (esimene kaubamärgiseadus hakkas kehtima 1992. aastal). 1. maist 2004 kehtivad meil ka Euroopa Liidu kaubamärgialased õigusaktid.
Kaubamärgi registreerimise taotlusi on kõige mugavam esitada e-teenuste portaali kaudu. Seal saab täita ja saata Patendiametisse uusi kaubamärgi registreerimise taotlusi ning vaadata oma varem esitatud taotlusi. Avalduse esitamiseks peab ennast ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil tuvastama. Taotluse võib täita igaüks, kuid allkirjastada tohib seda ainult taotleja ise või teda esindav patendivolinik. 2025. aastal kasutas kaubamärgitaotluse elektroonilise esitamise võimalusi 94% taotlejatest. Muid taotluse menetlusega seotud dokumente saab esitada elektrooniliselt digiallkirjastatult. Kaubamärgimenetlus on paberivaba juba 2017. aastast.
Kaubamärgile Eestis õiguskaitse saamiseks on neli võimalust:
-
registreerimine kauba- ja teenindusmärkide registris, esitades taotluse Patendiametile;
-
registreerimine Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) Euroopa Liidu kaubamärgina;
-
registreerimine Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) Rahvusvahelise Büroo registris, avaldades soovi saada õiguskaitse Eestis;
-
kaitse saamine Eestis üldtuntuse saavutamise kaudu.
2025. aastal esitati 1268 kaubamärgi registreerimise taotlust (2024. aastal 1181). Eesti taotlejad esitasid 1123 taotlust (2024. aastal 1004). Kaubamärgi rahvusvahelisi registreeringuid, milles Eesti on märgitud lepinguosaline, saabus 688 (2024. aastal 656). Kokku taotleti kaitset 1956 kaubamärgile (2024. aastal 1837).
Aasta lõpuks kehtis Eestis 2 726 291 Euroopa Liidu registreeritud kaubamärki (sh 8199 kaubamärki Eestist), 25 792 registreeritud riigisisest kaubamärki ja 23 531 rahvusvahelist registreeringut, millele laieneb õiguskaitse Eestis.
Rahvusvahelisi kaubamärgi registreerimise taotlusi WIPO-sse edastamiseks esitasid Eesti taotlejad 39 (2024. aastal 43). Märgitud riike ja riikide ühendusi, kus kaitset taotleti, oli 44 (2024. aastal 59). Kõige rohkem sooviti oma kaubamärgile kaitset Euroopa Liidus (20 korral), Ühendkuningriigis (14 märkimist) ja USA-s (11 märkimist), järgnesid Läti, Leedu, Hiina ja Šveits (igaühel 7 märkimist).
Eesti taotlejad esitasid 57,4% taotluste koguarvust. Välisriikidest oli Eestis õiguskaitse saamisest kõige rohkem huvitatud Hiina, kelle taotlused ja rahvusvahelised registreeringud moodustasid 5,6% taotluste koguarvust. Järgnesid USA (2,8%), Saksamaa (2,7%), Sloveenia (2,5%) ja Ungari (2,45%).
Kõige soovitumad kaubad, millele õiguskaitset taotletakse, on juba aastaid olnud enam-vähem samad. 2025. aastalgi olid enim nimetatud kaupadeks elektroonika- ja arvutustehnikakaubad (6,9%), farmaatsiatooted ja ravimid (6,4%), teraviljasaadused ja maiustused (4,6%), rõivad ja jalatsid (3,9%) ning kosmeetikatooted (3,5%).
Ka teenustest olid taas populaarseimad reklaam, ärijuhtimine, kontori- ja müügiteenused (11,2%), järgnesid haridus, väljaõpe, meelelahutus ning kultuuri- ja spordialane tegevus (8,8%), teaduslikud ja tehnoloogilised teenused (5,2%), toitlustus- ja majutusteenused (4,1%), ehitusteenused (3,8%) ning finants-, kindlustus- ja kinnisvarateenused (3,7%).
Kõigil huvilistel, sealhulgas tollil, politseil ja äriregistril on võimalik kasutada Patendiameti veebilehel olevat kaubamärkide andmebaasi, mis sisaldab andmeid registreeritud ja menetluses olevate kaubamärkide kohta, samuti Eesti märkimisega rahvusvahelisi registreeringuid. Andmebaasis on jooksvalt ajakohased andmed, sest seda uuendatakse iga päev.
Riigisiseste kaubamärgitaotluste tavamenetluse kestus oli 2025. aastal keskmiselt 2,7 kuud, rahvusvaheliste registreeringute menetlusaeg 4,4 kuud. Keskmine aeg on arvestatud taotluse laekumisest registreerimise otsuseni või esimese sisulise kirjani, mille Patendiamet saadab taotluses tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.
Juba mõnda aega pakub Patendiamet ka kaubamärgitaotluste kiirendatud menetluse teenust. Kiirendatud menetluse vähendatud andmetega taotlus peab vastama teatud tingimustele, mis võimaldab registreerimise otsuse väljastada lühema ajaga. Kaubamärgitaotluse kiirendatud menetlus on populaarne – 2025. aastal esitati 56% riigisisestest taotlustest just kiirendatud menetluse taotlustena. Keskmiselt õnnestus niisuguste taotluste puhul kas registreerimise otsuseni või (probleemide puhul) esimese teateni jõuda 8 päevaga.
Kaubamärgid avaldatakse patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Kaubamärgileht kahel korral – esimest korda pärast ekspertiisiotsust lehe I osas ning teisel korral pärast kauba- ja teenindusmärkide registris registreerimist lehe III osas. Rahvusvaheliste registreeringute kohta tehtud otsused avaldatakse vaidlustamiseks lehe II osas. Et kaubamärgi registreerimise protsessi kiirendada, ilmub Eesti Kaubamärgileht alates 2024. aastast kaks korda kuus.
Kaubamärgist tulenevaid vaidlusi lahendatakse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ja kohtus. 2025. aastal rahuldas tööstusomandi apellatsioonikomisjon 2 kaebust.
2025. aastal võis täheldada ettevõtjate suuremat huvi oma loomevara registreerimise vastu. Eesti Patendiametisse esitati 7% rohkem (1268) kaubamärgi registreerimise taotlusi kui 2024. aastal (1181), Euroopa Liidu kaubamärgi registreerimise taotluste arv oli 2025. aastal 1120 (2024. aastal 917). Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad said rahalist tuge taotleda EUIPO ja Euroopa Komisjoni ühisrahastu (SME Fund) kaudu.
Iga kuu annab Patendiamet ühele väljapaistvale värskelt registreeritud kaubamärgile kuu kaubamärgi tiitli. Parimaks osutunud kaubamärkide omanike põnevad ja õpetlikud lood oma kaubamärgi loomise ja kaitsmise teekonnast avaldatakse Patendiameti blogis. Nii blogist, Patendiameti kodulehelt kui ka kaubamärgiseminaridelt leiab huviline vajalikku infot kaubamärgi registreerimise võimaluste kohta. Nõu saab küsida telefoni ja e-kirja teel – kaubamärgiosakonna spetsialistid andsid aasta jooksul 1069 kaubamärgi- ja disainikonsultatsiooni.
