Alates 2021. aastast täidab Patendiamet teatud rakendusliku iseloomuga ülesandeid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas.
Need ülesanded on järgmised:
1. Täita orbteose staatust puudutava info vahendaja rolli Eestis, s.o tegutseda pädeva asutusena Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2012/28/EL art 3 lg 5 tähenduses.
Pädeval asutusel on sisuliselt kaks ülesannet. Saades avalikult mäluasutuselt või Eesti Rahvusringhäälingult teabe orbteoseks tunnistatud teose kohta, edastab pädev asutus selle teabe Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) andmebaasi. Kui aga hiljem leiab kinnitust orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi õiguste kuuluvus, edastab pädev asutus selle teabe EUIPO peetavasse orbteoste andmebaasi.
2025. aastal Eesti EUIPO orbteoste andmebaasis orbteoseid ei registreerinud.
2. Teha riiklikku järelevalvet kollektiivse esindamise organisatsioonide (KEO) tegevuse üle, tagades autoriõiguse seaduse (AutÕS) IX peatükis sätestatud nõuetest kinnipidamise.
AutÕS-i IX peatükk reguleerib õiguste kollektiivset teostamist ja peatüki 3. jagu sätestab riikliku järelevalve KEO-de tegevuse üle. AutÕS-i IX peatükk näeb ette ka nõuded KEO-dele ja nende tegevusele. Muu hulgas on reguleeritud õiguste teostamisest saadava tulu kasutamine ja õiguste omajatele jaotamine, kasutajatega lepingu sõlmimise tingimused (sh mõistlike tariifide kehtestamine) ning KEO-lt teabe andmine nii õiguste omajatele nende õiguste teostamise kohta kui ka kasutajatele ja laiemale avalikkusele (sh läbipaistvusaruande esitamine, teabe avalikustamine veebilehel). Enamik nõudeid, mille täitmise üle riiklikku järelevalvet tehakse, tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2014/26/EL.
Patendiamet viis 2025. aasta jaanuaris läbi seire KEO-de (Balti Uudismeedia Väljaandjate Ühingu ja Eesti Näitlejate Liidu) kodulehekülgedel AutÕS § 7915 ja § 7926 alusel. Amet kontrollis, kas KEO-d on avalikustanud ja asjakohasena hoidnud järgmise teabe:
1) organisatsiooni põhikirja ja põhikirja alusel kinnitatud dokumendid AutÕS § 791 lõikest 1 ning § 792 lõigetest 1 ja 2 tuleneva teabega;
2) standardsed litsentsilepingud ja kohaldatavad standardtariifid koos soodustustega;
3) juhatuse liikmete andmed;
4) õiguste omajate saadaolevate summade jaotamise üldpõhimõtted;
5) haldustasude määramise üldpõhimõtted;
6) üldpõhimõtted, mis hõlmavad õigustest saadavast tasust või selle investeerimisest saadud tulust tehtavaid muid kui haldustasudega seotud mahaarvamisi;
7) loetelu organisatsiooni sõlmitud esinduslepingutest ning kollektiivse esindamise organisatsioonide nimed, kellega need esinduslepingud on sõlmitud;
8) mittejaotatavate summade kasutamise üldpõhimõtted;
9) AutÕS § 871 lõigetes 2–4 ning teistes seadustes ette nähtud kaebuste esitamise ja vaidluste lahendamise võimalused;
10) AutÕS § 7916 lõike 1 alusel koostatud ning üldkoosolekul heaks kiidetud läbipaistvusaruanded.
Amet tuvastas mõningad puudused nimetatud teabe avalikustamises või asjakohasena hoidmises ning saatis vastavatele KEO-dele puuduste kohta e-kirjad. Kaebuseid KEO-de tegevuse peale Patendiametile ei laekunud, seetõttu riiklikku järelevalvet läbi ei viidud.
3. Korraldada autoriõiguse komisjoni tööd.
Autoriõiguse komisjon moodustati Patendiameti juurde 1. aprillil 2021. Komisjon on lepitusorgan lepitusseaduse § 19 tähenduses ja täidab AutÕS § 87 lg 1 punktides 1–5 loetletud ülesandeid, mh lahendab vaidlevate poolte taotlusel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud vaidlusi poolte lepitamise teel.
2025. aastal laekus autoriõiguse komisjonile 3 avaldust ning menetlust alustati kahel korral.
Autoriõiguse komisjonil on ka oma menetluskord, mis kehtestati Patendiameti peadirektori 09.08.2024 käskkirjaga nr 1-1/24-26-O.
Autoriõigust puudutavaid konsultatsioone andsime 2025. aastal 105, neist kirjalikke 56 ja suuliseid 49. Korraldasime 3 autoriõiguse seminari, millel oli kokku 339 osalejat. Seminarid puudutasid tehisintellekti loodud sisu ja selle seoseid autoriõigusega.
Patendiamet esindas Eestit nii Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) autoriõigusega tegelevas komitees kui ka EUIPO vaatluskeskuse töögrupis.
2025. a ilmus ka Juridica erinumber intellektuaalomandist, millesse Patendiamet panustas.
Lõpetuseks, Eestist sai 2025. aastal esmakordselt WIPO Kesk-Euroopa ja Baltikumi (CEBS) regionaalse grupi koordinaator. Seda rolli ei ole Eesti 30 liikmesaasta jooksul enne täitnud (ühena vähestest).
Koordinaatori roll andis suurema nähtavuse rahvusvahelisel tasandil intellektuaalse omandi teemade arutamisel, lisas Eestile prestiiži ja märgatavust.
WIPO sisuline töö on korraldatud läbi regionaalsete gruppide, mida on kokku 7. Koordinaator kujundab ja koondab grupi seisukoha maailma intellektuaalomandi ja innovatsioonipoliitika küsimustes, mis muudab koordinaatori rolli keerukaks ja kaalukaks. CEBS-i regionaalsesse gruppi kuulub 19 riiki: Albaania (AL), Bosnia ja Hertsegoviina (BiH), Bulgaaria (BG), Gruusia (GE), Eesti (EE), Läti (LV), Leedu (LT), Põhja-Makedoonia (MK), Moldova (MD), Poola (PL), Rumeenia (RO), Serbia (RS), Slovakkia (SK), Sloveenia (SL), Ungari (HU), Ukraina (UA), Horvaatia (HR), Tšehhi (CZ), Montenegro (ME).
Koordinaator võtab grupi nimel sõna, valmistab ette ja edastab seisukohti, milles grupi riigid on kokku leppinud, vahendab infot WIPO sekretariaadi ja teiste regionaalsete gruppidega. Grupisiseselt lasub koordinaatoril ülesanne lähendada erimeelsuste puhul seisukohti, pakkudes kompromisse ka poliitiliselt tundlikel teemadel. Patendiamet panustas CEBS-i koordinaatori abistamisse kõikide püsikomiteede sisuliste teemade sõnavõttude koostamisega.
Järgmine CEBS-i koordinaator on Albaania. Eesti kätte jõuab koordinaatori roll uuesti 2043– 2044.
