Apellatsioonikomisjon on kohtueelne sõltumatu organ, mis lahendab seaduses sätestatud juhtudel Patendiameti otsuse, registritoimingu, registritoimingu tegemisest keeldumise või sellega viivitamise peale esitatud kaebusi. Komisjon tegeleb ka kolmanda isiku ja taotleja või omaniku vaheliste vaidlustega kolmanda isiku vaidlustusavalduse, ainuõiguse tühiseks või lõppenuks tunnistamise avalduse, tööstusomandi esemele antud õiguskaitse tühistamise avalduse või muu avalduse alusel.
Komisjon on loodud 1992. aastal, kuid selle ülesandeid, organisatsiooni, koosseisu, menetlust ja asukohta on mitu korda ümber korraldatud. Alates 2019. aastast asub komisjon Patendiameti juures, kuid on oma tegevuses iseseisev. 2023. aastal tegutses komisjon kahe alalise liikmega (esimees Tanel Kalmet, aseesimees Sulev Sulsenberg). Vaidluste lahendamise korral kollegiaalse otsusega kaasatakse koosseisu üks või kaks täiendavat liiget valdkonna asjatundjate hulgast. Täiendavate liikmete nimekirja on kinnitanud justiitsminister Patendiameti ametnike, patendivolinike ja teiste valdkonna ekspertide hulgast. Kokku on nimekirjas 38 täiendavat liiget, neist 20 tegutsevad kaubamärgi valdkonnas. Komisjoni sekretäri ülesandeid täidab alates 2019. aastast Marit Soomets.
Apellatsioonikomisjoni koduleht koos alamlehtedega sisaldab teavet menetluste objektide ja iseloomu kohta koos viidetega Patendiameti kaubamärkide andmebaasi vastavatele kirjetele. Seaduses ette nähtud juhul avaldatakse komisjoni otsused veebilehel. Komisjoni varasema koosseisu kollegiaalsed otsused on leitavad eraldi alamlehelt.
2023. aastal komisjonile esitatud kaebused ja avaldused ning tehtud kollegiaalsed ja ainuisikulised otsused puudutasid valdavalt kaubamärke, kuid esitati ka üks patenti puudutav kaebus (tagasi võetud) ja üks tööstusdisainilahendust puudutav avaldus. Kokku esitati aasta jooksul komisjonile 3 kaebust (2020. aastal 7; 2021. aastal 3; 2022. aastal 8) ja 64 avaldust (2020. aastal 94; 2021. aastal 86; 2022. aastal 82). Esitatud avaldustest valdav osa (55) olid kaubamärgi registreerimise vaidlustamise avaldused, vähem esitati kaubamärgi ainuõiguse tühiseks tunnistamise avaldusi (5) ja ainuõiguse lõppenuks tunnistamise avaldusi (4). Kaks kaebust ja 46 avaldust puudutavad Eesti riigisiseseid kaubamärke, 18 avaldust rahvusvahelisi kaubamärke. 40 juhul oli avalduse aluseks varasem Euroopa Liidu kaubamärk, ühel juhul Euroopa Liidu kaubamärgitaotlus ja kahel juhul Ühenduse registreeritud tööstusdisainilahendus. Kuude lõikes laekus enim avaldusi jaanuaris ja detsembris (12), üldse ei laekunud avaldusi augustis ja novembris. Kõik avaldused ja üks kaebus esitati patendivoliniku kaudu.
Oma sisulise otsusega jätab komisjon kaebuse või avalduse rahuldamata või rahuldab selle täies ulatuses või osaliselt. 2023. aastal tegi komisjon 50 otsust kahe- või kolmeliikmelises kolleegiumis, sealhulgas ühel juhul kolme avalduse kohta. Teadaolevalt jätkub üks komisjonis menetletud vaidlus kohtus ja seetõttu ei ole komisjoni otsus jõustunud. Komisjon rahuldas kollegiaalselt 32 avaldust täielikult ja jättis rahuldamata 12 avaldust. 25 otsust tehti kiirendatud menetluses (2021. aastal 18; 2023. aastal 25), st olukorras, kus taotleja või omanik ei olnud teatanud oma soovist avaldusele vastu vaielda. 2023. aastal on enamik selliseid otsuseid tehtud kaheliikmelises koosseisus, tulenevalt seadusemuudatusest. Samuti rahuldas komisjon 3 kaebust (sh 2 osaliselt) ja jättis rahuldamata 2 kaebust. Ainuisikulise otsusega lõpetati 2023. aastal 23 menetlust, kahel juhul avaldus rahuldati ja ühel juhul lükati avaldus tagasi. Ainuisikulistest avalduse menetluse lõpetamistest toimus 7 leppeperioodi jooksul (2023. aastal 17).
Üldjuhul lahendatakse vaidlus kirjalikus menetluses ning istung toimub üksnes erandina. 2023. aastal istungeid ei toimunud.
