Tööstusdisainilahendustele on Eestis võimalik kaitset taotleda 11. jaanuaril 1998 jõustunud tööstusdisaini kaitse seaduse alusel. 1. maist 2004 kehtivad meil ka Euroopa Ühenduse disainilahenduse õiguskaitset reguleerivad õigusaktid, sealhulgas Euroopa Liidu Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse disainilahenduste õiguskaitset.
Viimati nimetatud määruse alusel on kõigil Euroopa Liidu territooriumil avalikustatud tööstusdisainilahendustel lisaks tavapärasele registreerimisvõimalusele automaatselt ka kolmeaastane kaitse kopeerimise vastu.
Eesti ühines tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooniga 23. detsembril 2003. 1. aprillist 2004 on jõus tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni rakendamise ühisjuhend. Tööstusdisainilahenduste kaitsmiseks Haagi süsteemi kaudu tuleb esitada inglis- või prantsuskeelne taotlus Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelisele Büroole Genfis, märkides ära riigid, kus kaitset soovitakse.
Eestis rakendatakse tööstusdisainilahenduste registreerimisel avaldus- ehk registreerimissüsteemi. Patendiamet ei kontrolli tööstusdisainilahenduse uudsust, eristatavust, tööstuslikku kasutatavust ega taotleja õigust esitada registreerimistaotlus.
2021. aastal esitati Patendiametile 40 tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlust, täpselt sama arv taotlusi esitati ka 2020. aastal. Eesti isikuid oli taotlejate hulgas 36, välisriikide kodanikud esitasid neli taotlust. Kõik taotlejad kasutasid elektroonilise taotluse esitamise võimalust Patendiameti portaali kaudu. Eesti päritolu taotlejad esitasid Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile 182 taotlust, mis on samas suurusjärgus 2020. aastal esitatud taotlustega (184). Sellisel viisil kaitstud taotlustele kehtib õiguskaitse kogu Euroopa Liidu territooriumil, sealhulgas Eestis.
Haagi kokkuleppe alusel esitatud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreeringu taotluste arv on samuti jäänud samasse suurusjärku. 2021. aastal esitati sel teel 35 taotlust (2020. aastal 36).
2021. aasta lõpuks jäi menetlusse 10 riigisisest taotlust ja 18 rahvusvahelist registreeringut. 2021. aasta 31. detsembri seisuga on Eesti tööstusdisainilahenduste registris 370 kehtivat tööstusdisainilahenduse registreeringut.
Asjast huvitatutel on võimalik kasutada Patendiameti veebilehel olevat tööstusdisainilahenduste andmebaasi, mis sisaldab andmeid registreeritud ja menetluses olevate tööstusdisainilahenduste kohta, samuti Eesti märkimisega rahvusvahelisi registreeringuid. Andmebaasis on ajakohased andmed, sest seda uuendatakse iga päev.
Koroonapandeemia tõttu erakordsest aastast hoolimata on disainitaotluste arv püsinud stabiilne. Huvi tööstusdisainilahenduste õiguskaitse vastu on siiski märksa suurem kui taotluste arv näitab – telefoni ja e-kirja teel on nõuküsijaid konsulteeritud 137 korral.
Ka Zoomi teel korraldatavad seminarid autoriõiguse ja tootedisaini kohta on kulgenud edukalt ning probleemideta. Erinevalt õppeklassis seminaride korraldamisest saab ühel seminaril osaleda oluliselt rohkem soovijaid. Negatiivsena võib esile tuua selle, et formaat raskendab diskussiooni ja arutelu teket. Siiski on hea teada, et isegi kui üldise olukorra normaliseerudes saab taas võimalikuks korraldada seminare õppeklassis, on tagavaravariandina alati olema ka videoseminaride korraldamise võimekus ja kogemus.
