Tööstusomandi õiguskaitse

Intellektuaalomandi õiguskaitse ja õiguste kaitsmine peaksid kaasa aitama tehnoloogiliste uuenduste edendamisele, tehnoloogia edastamisele ja levitamisele, tehnoloogiliste teadmiste tootjate ja tarbijate vastastikusele kasusaamisele viisil, mis viib sotsiaalsele ja majanduslikule heaolule ning õiguste ja kohustuste tasakaalustatusele.

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikkel 7

Tööstusomandi õiguskaitse moodustab lahutamatu osa põhiseaduslikust õiguskorrast. Tööstusomandit kaitstakse Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 32 alusel, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandiõiguse kitsendused võib sätestada üksnes seadusega. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Põhiseaduse paragrahvi 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ja riik kaitseb autori õigusi.

Tööstusomandi õiguskaitset reguleerivates seadustes on arvestatud muuhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS-leping) ja Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) hallatavates lepingutes ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatuga.

Omandiõiguse kitsendusi võib sätestada üksnes seadusega. Tööstusomandialaseid õigusi saab omanik kaitsta kohtu korras. Eesti Vabariigis on kolmeastmeline kohtusüsteem. Tööstusomandialased kohtuasjad alluvad Patendiameti asukoha järgsele kohtule – Harju Maakohtule.
 

Seadused

1992  kaubamärgiseadus

1994  patendiseadus

1994  kasuliku mudeli seadus 

1997  tööstusdisaini kaitse seadus 

1998  mikrolülituse topoloogia kaitse seadus 

1999 geograafilise tähise kaitse seadus 

2002  karistusseadustik 

2002  Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seadus 

2002  tolliseadustik (kauba ebaseaduslik üle tollipiiri toimetamine)

2004  tolliseadus 

2004  tööstusomandi õiguskorralduse aluste seadus 
 

Eesti Vabariigi ühinemine Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni hallatavate mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingutega tööstusomandi valdkonnas

Leping Eesti ühines
Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1883) 12. veebruaril 1924
Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (Stockholmi akt 1967)
Märkus. Eesti ühines Pariisi konventsiooniga (Washingtoni akt 1911) 12. veebruaril 1924. Eesti kaotas oma iseseisvuse 6. augustil 1940 ja taasiseseisvus 20. augustil 1991.
Allikas: WIPO publikatsioon nr 423, 5. november 1998.
Eesti taasühines 24. augustil 1994
Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsioon (Stockholm, 1967) 5. veebruaril 1994
Patendikoostööleping (Washington, 1970) 24. augustil 1994
Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (1957) 27. mail 1996
Mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977) 14. septembril 1996
Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkulepe (1968) 31. oktoobril 1996
Rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourgi kokkulepe (1971) 27. veebruaril 1997
Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (1989) 18. novembril 1998
Kaubamärgiõiguse leping (1994) 7. jaanuaril 2003
Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioon (1999) 23. detsembril 2003
Patendiõiguse leping (2000) 28. aprillil 2005
Kaubamärgiõiguse Singapuri leping (2006) 14. augustil 2009