Intellektuaalomandi õiguskaitse ja õiguste kaitsmine peaksid kaasa aitama tehnoloogiliste uuenduste edendamisele, tehnoloogia edastamisele ja levitamisele, tehnoloogiliste teadmiste tootjate ja tarbijate vastastikusele kasusaamisele viisil, mis viib sotsiaalsele ja majanduslikule heaolule ning õiguste ja kohustuste tasakaalustatusele.
Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu artikkel 7
Tööstusomandi õiguskaitse moodustab lahutamatu osa põhiseaduslikust õiguskorrast. Tööstusomandit kaitstakse Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvi 32 alusel, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandiõiguse kitsendused võib sätestada üksnes seadusega. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Põhiseaduse paragrahvi 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule ja riik kaitseb autori õigusi.
Tööstusomandi õiguskaitset reguleerivates seadustes on arvestatud muuhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingus (TRIPS-leping) ja Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) hallatavates lepingutes ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatuga.
Omandiõiguse kitsendusi võib sätestada üksnes seadusega. Tööstusomandialaseid õigusi saab omanik kaitsta kohtu korras. Eesti Vabariigis on kolmeastmeline kohtusüsteem. Tööstusomandialased kohtuasjad alluvad Patendiameti asukoha järgsele kohtule – Harju Maakohtule.
Seadused
1992 kaubamärgiseadus
1994 patendiseadus
1994 kasuliku mudeli seadus
1997 tööstusdisaini kaitse seadus
1998 mikrolülituse topoloogia kaitse seadus
1999 geograafilise tähise kaitse seadus
2002 karistusseadustik
2002 Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seadus
2002 tolliseadustik (kauba ebaseaduslik üle tollipiiri toimetamine)
2004 tolliseadus
2004 tööstusomandi õiguskorralduse aluste seadus
Eesti Vabariigi ühinemine Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni hallatavate mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingutega tööstusomandi valdkonnas
| Leping | Eesti ühines |
|---|---|
| Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1883) | 12. veebruaril 1924 |
| Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (Stockholmi akt 1967) Märkus. Eesti ühines Pariisi konventsiooniga (Washingtoni akt 1911) 12. veebruaril 1924. Eesti kaotas oma iseseisvuse 6. augustil 1940 ja taasiseseisvus 20. augustil 1991. Allikas: WIPO publikatsioon nr 423, 5. november 1998. |
Eesti taasühines 24. augustil 1994 |
| Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsioon (Stockholm, 1967) | 5. veebruaril 1994 |
| Patendikoostööleping (Washington, 1970) | 24. augustil 1994 |
| Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (1957) | 27. mail 1996 |
| Mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977) | 14. septembril 1996 |
| Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkulepe (1968) | 31. oktoobril 1996 |
| Rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourgi kokkulepe (1971) | 27. veebruaril 1997 |
| Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (1989) | 18. novembril 1998 |
| Kaubamärgiõiguse leping (1994) | 7. jaanuaril 2003 |
| Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsioon (1999) | 23. detsembril 2003 |
| Patendiõiguse leping (2000) | 28. aprillil 2005 |
| Kaubamärgiõiguse Singapuri leping (2006) | 14. augustil 2009 |