Leiutised
Leiutistele on võimalik taotleda patendikaitset või kaitset kasuliku mudelina 23. mail 1994 jõustunud patendiseaduse ja kasuliku mudeli seaduse alusel.
2022. aastal esitati Patendiametile 15 patenditaotlust, 43 kasuliku mudeli registreerimise taotlust ja 46 meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotlust. Eesti taotlejad esitasid 10 patenditaotlust ja 35 kasuliku mudeli registreerimise taotlust. Rahvusvahelisi patenditaotlusi edasisaatmiseks WIPO-sse esitasid Eesti taotlejad 1. Patendiamet tegi patenditaotluste kohta 77 menetlusotsust (sh 54 meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse otsust) ja andis välja 9 patenti. Kasuliku mudeli registreerimise taotluste kohta tegi amet 49 menetlusotsust ja registreeris 36 kasulikku mudelit. Meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotluste kohta tegi amet 54 otsust ja andis välja 37 täiendava kaitse tunnistust.
2022. aasta 31. detsembri seisuga oli menetlusse jäänud 44 patenditaotlust, 54 kasuliku mudeli registreerimise taotlust ja 111 meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotlust.
2020. aastast osalevad patendiosakonna töötajad EPO IT-alaste koostöögruppide töös. 2022. aastal osales EPO „Kvaliteedijuhtimise ja protsessi kaardistamise“ (QM&PM) töögrupis Raul Kartus ja „Ühise patendiklassifikaatori“ (CPC) töögrupis Tiina Lillepool.
2020. aastast osalevad patendiosakonna töötajad EPO menetluspraktika ühtlustamise alaste töögruppide töös. 2022. aastal osales EPO töögrupi WG-6 „Ekspertiisi praktika arvutitega seotud leiutiste (CII) ja tehisintelligentsiga (AI)“ töös Aare Abrams.
2022. aastal digiteeriti kõik leiutisi puudutavad dokumendid, selle tingis vajadus üle minna paberivabale menetlusele.
Patendid
Patendikaitse antakse teaduse ja tehnika kõigi valdkondade leiutistele. Patendiga ei kaitsta arvutiprogramme, taimesorte ega loomatõuge ning raviviise ja diagnoosimeetodeid inimeste ja loomade raviks ning haiguste diagnoosimiseks.
2008. aasta novembris alustas Patendiamet patenditaotluste elektroonset vastuvõttu. Portaali saab siseneda Eesti ID-kaardiga. Patenditaotlust on võimalik Patendiametile saata ainult pärast selle digitaalset allkirjastamist patenditaotleja(te) või patendivoliniku poolt. Taotluste elektroonse esitamise võimalust kasutas 2022. aastal 11 (75%) taotlejat.
2022. aastal esitatud patenditaotlustest esitasid Euroopa Liidu liikmesriikide taotlejad (v.a Eesti) 13%, USA taotlejad 13%, Eesti taotlejad 67% ja muud taotlejad 7% esitatud patenditaotluste kogu arvust.
Patendiamet kontrollib esitatud patenditaotluse vastavust vorminõuetele ja teeb leiutisele täisekspertiisi, kontrollides leiutise ülemaailmset uudsust, leiutustaset ja tööstuslikku kasutatavust.
2022. aastal seisnesid patenditaotluste tagasilükkamise ja tagasivõtmise peamised põhjused selles, et leiutis ei vastanud vorminõuetele (43%), patentsuse kriteeriumidele (36%) või patenditaotluses ei olnud avatud leiutise olemus, patendikaitse ulatus ei olnud selge ja täpne (14%).
Patenditaotluste keskmine menetluse aeg taotluse esitamisest kuni väljaandmisotsuse tegemiseni on 25,2 kuud. Patenditaotlus avaldatakse 18 kuu möödumisel esitamise kuupäevast või prioriteedikuupäevast. Patendi väljaandmiseks loetakse leiutise registreerimist patendiregistris. Patendiomanikule antakse traditsiooniline patendikiri.
Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamisest arvates ja selle jõushoidmiseks tuleb iga kehtivusaasta eest tasuda riigilõivu.
1. jaanuarist 2013 alustas patendiosakond meditsiini- ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse taotluste menetlemist. Meditsiini- ja taimekaitsetoodete täiendav kaitse on jõus kuni viis aastat pärast patendi kehtivusaja lõppemist. 2000. aastast on esitatud kokku 517 taotlust.
2015. aastal 6. juulil liitus Patendiamet Globaalse PPH (Global Patent Prosecution Highway – GPPH) juhtprogrammiga. Programmi sisu on rakendada sellist patenditaotluste menetlemise süsteemi, mille puhul osalev patendiamet kasutab patenditaotleja nõudel teiste osalevate patendiametite poolt sama patenditaotluse suhtes tehtud patendiekspertiisi tulemusi ja teeb patenditaotluse ekspertiisi kiirendatud korras. 2022. aasta seisuga on Eesti ekspertide otsingu tulemusi kasutatud 21 korral (16 – Ameerika Ühendriigid, 2 – Austraalia ja 2 – Saksamaa ja 1 – Venemaa) ja Eesti Patendiamet on kasutanud 2 korral USPTO ekspertiisi tulemusi. Statistika on avaldatud Jaapani patendiameti kodulehel.
2017. aasta jaanuaris liitus Patendiamet WIPO digitaalse juurdepääsusüsteemiga prioriteedidokumentidele (WIPO DAS – Digital Access System). Süsteemi kasutamine võimaldab taotlejal soovi korral kasutada järgmisi võimalusi:
- lisada Patendiameti kaudu (as depositing Office) esmane leiutisetaotluse dokument WIPO digitaalsesse andmekogusse;
- prioriteedi olemasolul leiutistaotluse esitamisel prioriteedinõuet tõendava dokumendi asemel esitada Patendiametile (as accessing Office) vaid juurdepääsukood dokumendi kättesaamiseks WIPO digitaalsest andmekogust.
Teenust saab kasutada nii rahvusliku patendi taotluste kui ka kasuliku mudeli registreerimise taotluste puhul. Vastastikune juurdepääs prioriteedidokumentidele on tagatud ainult süsteemiga WIPO DAS liitunud patendiametitele. Taotleja soovil on 2022. aastal andmebaasi WIPO DAS lisatud 14 prioriteedidokumenti (patenditaotlusi – 7, kasuliku mudeli registreerimise taotlusi – 7). Kokku on lisatud 2017. aastast 47 patendi prioriteedidokumenti ja 43 kasuliku mudeli prioriteedidokumenti.
Patendist tulenevaid vaidlusi lahendatakse tööstusomandi apellatsioonikomisjonis ja kohtus. 2022. aastal ei vaidlustatud ühtegi Patendiametis patenditaotluse kohta tehtud otsust, aga esitati üks kaebus Patendiametis patenditaotluse tagasilükkamise kohta tehtud otsusele.
2022. aastal anti välja 9 patenti Eesti patendiomanikele.
| Eesti | 92 |
| Soome | 15 |
| USA | 4 |
| Muud | 8 |
Euroopa patendid
Leiutisi saab Eestis kaitsta Euroopa patendiga 1. juulist 2002, kui Eesti sai Euroopa Patendiorganisatsiooni täisliikmeks. Nimetatud kuupäevast on Euroopa patendikonventsiooni alusel võimalik Eestit Euroopa patenditaotluses märkida riigina, kus kavatsetakse jõustada Euroopa patent. Samuti on Eesti ja välisriikide isikutel Eesti Patendiameti kaudu võimalik esitada Euroopa Patendiametile (EPO) Euroopa patendi taotlusi.
Euroopa patendi jõustamiseks Eestis peab patendiomanik esitama Eesti Patendiametile kolme kuu jooksul EPO poolt Euroopa patendi väljaandmise teatamisest arvates patendikirjelduse tõlke eesti keeles ja tasuma selle avalikustamiseks ettenähtud riigilõivu. Täiendava riigilõivu eest on võimalik tõlke esitamise tähtaega pikendada kahe kuu võrra.
Eestis kehtiv Euroopa patent on õiguslikult võrdne Eesti patendiga. Patendiamet peab Eestis kehtivate Euroopa patentide registrit.
Euroopa patendi jõushoidmiseks Eestis peab patendiomanik EPO poolt Euroopa patendi väljaandmisest teatamisele järgnevast kehtivusaastast alates tasuma iga järgneva kehtivusaasta eest riigilõivu. Jõushoidmise riigilõivu võib tasuda kuni kuus kuud enne tasumistähtpäeva või täiendavat riigilõivu tasudes kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal Euroopa patendi kehtivusaasta algab.
Esimesed Euroopa patendid jõustusid Eestis 2004. aastal. 2022. aastal esitati 1142 Euroopa patendi jõustamise taotlust, sh 1139 (99%) elektroonselt. Kokku oli 2022. aasta lõpuks Eestis jõus 11 633 Euroopa patenti.
| USA | 342 |
| Saksamaa | 161 |
| Ühendkuningriik | 78 |
| Šveits | 64 |
| Itaalia | 60 |
| USA | 3292 |
| Saksamaa | 1351 |
| Šveits | 789 |
| Prantsusmaa | 597 |
| Ühendkuningriik | 586 |
Kasulikud mudelid
Kasuliku mudelina kaitstakse samu leiutisi, mis patendiga, välja arvatud biotehnoloogia valdkonda kuuluvad leiutised.
Kasuliku mudeli erinevused võrreldes patendiga
- odavam
- rakendatakse registreerimissüsteemi
- lühem menetlusaeg
- nõuded leiutustasemele on madalamad
- ei saa taotleda kaitset leiutiste kombinatsioonile, s.t ühe ja sama taotlusega ei saa taotleda kaitset näiteks meetodile ja seadmele
- maksimaalne kehtivusaeg 10 aastat
Kasuliku mudeli registreerimise taotluste elektroonset vastuvõttu alustas Patendiamet 2008. novembris. Portaali saab siseneda Eesti ID-kaardiga. Kasuliku mudeli registreerimise taotluse võib koostada iga portaali sisenenu, kuid Patendiametile on taotlust võimalik saata ainult pärast selle digitaalset allkirjastamist kasuliku mudeli registreerimise taotleja või patendivoliniku poolt. Taotluste elektroonilise esitamise võimalust kasutas 2022. a 31 (72%) taotlejat.
2022. aastal esitatud kasuliku mudeli registreerimise taotlustest moodustasid Eesti taotlused 86%, Soome taotlejate esitatud taotlused 10%, Tšehhi taotlejate esitatud taotlused 2%, Itaalia taotlejate esitatud taotlused 2% nende koguarvust.
Selleks, et kasuliku mudeli õiguskaitse kehtiks, peab kasuliku mudelina kaitstav leiutis olema ülemaailmselt uus, omama leiutustaset ja olema tööstuslikult kasutatav. Kasuliku mudeli registreerimise taotluste menetlemisel kontrollib Patendiamet taotluse vorminõuete täitmist ning 1. jaanuarist 2012 kehtima hakanud kasuliku mudeli seaduse muudatustele vastavalt teeb tehnika taseme otsingu. Amet edastab otsinguaruande taotlejale. Taotleja võib otsinguaruande alusel teha taotluses kahe kuu jooksul otsinguaruande väljastamisest parandusi ja täiendusi, kuid see ei ole kohustuslik. Kasulik mudel saab avalikuks alles pärast registreerimist. Kui selgub, et leiutis ei ole uus, ei oma leiutustaset või ei ole tööstuslikult kasutatav, võib iga isik taotleda kohtu kaudu kasuliku mudeli registreeringu tühistamist.
Nõuetele vastava registreerimistaotluse korral registreeritakse leiutis kasulike mudelite registris ja antakse välja kasuliku mudeli tunnistus. Kasuliku mudeli registreerimise taotluste keskmine menetluse aeg taotluse esitamisest kuni väljaandmisotsuse tegemiseni on 15,7 kuud, mis on patenditaotlusega võrreldes oluliselt lühem.
Kasuliku mudeli õiguskaitse kehtib esmalt neli aastat registreerimistaotluse esitamisest arvates ja seda on võimalik riigilõivu tasudes pikendada kuni 10 aastani, kõigepealt nelja ja seejärel veel kahe aasta võrra.
| Eesti | 23 |
| Soome | 7 |
| Tšehhi | 3 |
| Eesti | 159 |
| Soome | 14 |
| Tšehhi | 5 |
| Venemaa | 4 |
| Hiina | 3 |
Mikrolülituste topoloogia
16. märtsil 1999 jõustus mikrolülituse topoloogia kaitse seadus. 2022. aastal ei esitatud Patendiametile ühtegi mikrolülituse topoloogia registreerimise taotlust.
