Rahvusvaheline koostöö

WIPO 

Alates 5. veebruarist 1994 on Eesti Vabariik Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) liige. Eesti Vabariik on ühinenud kõigi põhiliste WIPO hallatavate tööstusomandi kaitse alaste konventsioonide ja lepingutega. Eesti delegatsioon osaleb WIPO iga-aastasel täiskogul alates aastast 1994. Patendiameti esindajad osalevad WIPOs Kesk-Euroopa ja Balti riikide grupi (Group Central Europe and Baltic States) töös ja samuti WIPO alaliste komiteede ning töögruppide tegevuses. 

Patendiamet teeb tihedat igapäevast ekspertiisialast koostööd WIPO Rahvusvahelise Bürooga patendikoostöölepingu (PCT), märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli ja tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni alusel. Eriti mahukas on koostöö märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi protokolli alusel. 2020. aastal saatis WIPO Rahvusvaheline Büroo Patendiametisse ekspertiisi 943 rahvusvahelise kaubamärgi taotlust ning menetlusse 36 tööstusdisainilahenduse taotlust, rahvusvahelisi patenditaotlusi ega kasuliku mudeli taotlusi siseriiklikku menetlusse ei saabunud.

Patendiamet tegeleb WIPO juhendite ja määruste muudatuste ning rahvusvaheliste klassifikaatorite uute redaktsioonide rakendamise ja avalikkuse teavitamisega ning samuti võimaluse piires nende tõlkimisega eesti keelde. 

Patendiamet vahendab oma klientidele paljusid WIPO e-teenuseid, korraldab ja vahendab WIPO konverentse ja seminare Eestis. 2020. aastal toimus Eestis mitu väga sisukat WIPO seminari, millest saab põhjaliku ülevaate Patendiameti kodulehelt. 

Patendiameti vahendusel annab WIPO igal aastal üle õpilasleiutaja auhinna. 

2020. aastal jätkus WIPO pilootprojekti raames loodud Balti riikide intellektuaalomandi kommertsialiseerimise spetsialistide võrgustiku töö. Projekt viidi ellu WIPO eestvedamisel koostöös Balti riikide patendiametite ja ülikoolidega. Eesti ülikoolidest osalevad võrgustikus Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Koostöö säilimiseks korraldatakse edaspidi kohtumisi, et arutada ülikoolide jaoks olulisi tehnoloogiasiirde teemasid. 

2020. aastal toimusid kohtumised virtuaalkoosolekute ja -seminaridena. WIPO täiskogu istung oli lühendatud ühele nädalale ning see toimus Genfis kehtinud eriolukorra tõttu virtuaalkonverentsina. Vaatamata ajavahele, mis WIPO 193 liikmesriigi puhul hõlmab peaaegu kõiki inimasustusega ajavööndeid, sujus assambleede töö suurepäraselt. 

WTO 

Eesti on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liige alates 1999. aastast. Eesti tööstusomandikaitse seadused on vastavuses WTO hallatava intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS). 

Euroopa Liit 

Eesti Vabariik ühines 1. mail 2004 Euroopa Liiduga. Eesti tööstusomandi õiguskaitse süsteem viidi enne seda kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega. See ühinemine tõi kohe kaasa üle poole miljoni Euroopa kaubamärgi jõustumise Eesti Vabariigi territooriumil. Käesoleval ajal kehtib Eestis üle 1,2 miljoni Euroopa kaubamärgi registreeringu ja pisut üle 800 000 tööstusdisainilahenduse registreeringu. Lähemal ajal hakkab toimima Euroopa Liidu ühtne patendisüsteem. Sellega on praeguseks ajaks ühinenud 25 liikmesriiki. Tsentraalselt väljaantavad patendid hakkavad kehtima automaatselt kõigis 25 riigis. See tähendab, et Eestis jõustub igal aastal vähemalt 50 000 välisriikide patenti. See on suur väljakutse Eesti ettevõtjatele, samuti ka ülikoolidele ja teadusasutustele. 

Euroopa Patendiorganisatsioon 

Eesti ühines 1. juulil 2002 Euroopa patendikonventsiooniga (EPC) ja on samast ajast Euroopa Patendiorganisatsiooni täisliige (seisuga 31.12.2020 oli täisliikmeid 38). Euroopa patendisüsteem on väga paindlik. Patenditaotluse esitajal on võimalik taotleda kaitset valikuliselt: kas kõigis 38 liikmesriigis korraga või mõnes üksikus riigis, sõltuvalt oma majanduslikest huvidest (samas ei kaota Euroopa patendi kehtivuse lõpp ühes riigis automaatselt patendi kehtivust kõigis 38 riigis). Ka liikmesriigile on see süsteem kasulik, sest Euroopa patentide jõustamise ja jõushoidmise tasud laekuvad liikmesriigile (erinevalt Euroopa kaubamärgisüsteemist). 

Patendiameti esindajad osalevad Euroopa Patendiorganisatsiooni haldusnõukogu, eelarve- ja finantskomitee ning patendiõiguse komitee töös ja mitmesuguste töögruppide töös. Haldusnõukogu ja komiteede töö raames toimub tihe koostöö Põhjamaade ja Baltimaade patendiametitega. 
Patendiamet teeb koostööprogrammide raames igapäevast tihedat koostööd Euroopa Patendiameti (EPO) struktuuriüksustega. Patendiekspertiisi tegemisel kasutatakse EPO andmebaase ja EPO ekspertiisijuhendeid. Pidevalt täiendatakse EPO andmebaase Eestis välja antud patentide ja kasulike mudelite andmetega. 2020. aastal jõustus Eestis 1663 Euroopa patenti. Eestis kehtib kokku 11 195 Euroopa patenti. 

Kahepoolse koostööprogrammi raames annab EPO Patendiametile koolitus- ja infotehnoloogiaalast abi ning finantseerib tööstusomandialaste materjalide väljaandmist. Euroopa Patendivõrgustiku (European Patent Network) raames teeb Patendiamet standard- ja eriotsinguid Eesti ja teiste riikide ettevõtjatele. 
2020. aasta tegi iseäralikuks see, et seoses eriolukorraga toimusid ka EPO kõik nõukogude ja komiteede istungid virtuaalsetena. Samas ei takistanud see ühegi istungi korraldamist ning ka kõik koolitused, seminarid ja töögruppide kohtumised sai edukalt läbi viidud. Kahjuks pidime ära jätma 2020. aasta novembriks Tallinnasse plaanitud EPO patendiinformatsiooni konverentsi, mille ettevalmistusperiood oli kestnud juba ligi aasta. Loodame siiski lähiaastatel selle suurejoonelise konverentsi ellu viia.

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet 

1. mail 2004 ühines Eesti Vabariik Euroopa Liidu kaubamärkide kaitse ja tööstusdisainilahenduste kaitse süsteemidega. Ühinemine tõi kaasa ühenduse kaubamärkide ja ühenduse disainilahenduste automaatse jõustumise Eesti territooriumil. Seoses sellega on Patendiametis tehtava kaubamärkide ekspertiisi töömaht suurenenud mitu korda. 

Patendiameti esindajad osalevad Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) haldusnõukogu, eelarvekomitee ja ekspertide töögruppide töös. Patendiamet osaleb paljudes EUIPO koostööprojektides. Toimub andmevahetus Patendiameti ja EUIPO vahel. Koostöös EUIPOga täiendati kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste menetlustarkvara ning pakutavaid e-teenuseid. Patendiamet jätkab Euroopa Liidu kaubamärgi ja ühenduse disaini õiguskaitsesüsteemide laiemat tutvustamist. Välja on antud teavikuid nii tööstusdisainilahenduse kui kaubamärgi kaitsmisest, tehtud sellekohaseid koolitusi ning antud konsultatsioone. See kõik on toimunud EUIPOga sõlmitud kahepoolse koostöölepingu raames.

Põhjamaad ja Baltimaad 

Patendiamet osaleb Põhjamaade ja Baltimaade patendiametite koostöös. Kaks korda aastas toimuvad patendiametite peadirektorite korralised nõupidamised, kus arutatakse tööstusomandi problemaatilisi küsimusi maailmas ja Euroopas ning töötatakse välja ühised seisukohad. Samuti osalevad Patendiameti eksperdid Põhjamaade ja Baltimaade patendiametite vahelistes kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste, patentide ning kommunikatsiooni töögruppides. Ka igapäevaselt toimub põhja- ja Baltimaade ametite juhtkondade vahel tihe suhtlus ja koostöö.

Soome Patendi- ja Registrivalitsusega (PRH) jätkub koostöö 15. aprillil 1992 alla kirjutatud koostööprotokolli alusel. Korrapäraselt toimuvad töökohtumised PRH juhtkonnaga, samuti külastavad ametite spetsialistid üksteist tööalaselt ning ametid korraldavad ühiseid koolitusi oma ekspertidele, vahetavad kogemusi infosüsteemide loomisel, kohandamisel ja kasutuselevõtmisel. 

Jätkub koostöö Soome, Leedu, Läti ja Eesti patendiametite vahel 5. detsembril 2006 alla kirjutatud vastastikuse mõistmise memorandumi raames. 2020. aastal toimusid kõik kohtumised virtuaalsetena ning tavapärasest lühema programmiga. 2021. aastal jõuab Põhja- ja Baltimaade intellektuaalomandiametite kohtumiste korraldamise järg üle kaheksa aasta taas Eesti kätte.
 

Autor

Margus Viher
Margus Viher

peadirektor