Tööstusdisainilahendustele on Eestis võimalik kaitset taotleda 11. jaanuaril 1998 jõustunud tööstusdisaini kaitse seaduse alusel. 1. maist 2004 kehtivad meil ka Ühenduse disainilahenduse õiguskaitset reguleerivad õigusaktid, sealhulgas Euroopa Liidu Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002, mis käsitleb Ühenduse disainilahenduste õiguskaitset.
Selle määruse alusel on kõigil Euroopa Liidu territooriumil avalikustatud tööstusdisainilahendustel lisaks tavapärasele registreerimisvõimalusele automaatselt ka kolmeaastane kaitse kopeerimise vastu.
Eesti ühines tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooniga 23. detsembril 2003. 1. aprillist 2004 on jõus tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreerimise Haagi kokkuleppe Genfi redaktsiooni rakendamise ühisjuhend. Tööstusdisainilahenduste kaitsmiseks Haagi süsteemi kaudu tuleb esitada inglis- või prantsuskeelne taotlus Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni Rahvusvahelisele Büroole Genfis, märkides ära riigid, kus kaitset soovitakse.
Eestis rakendatakse tööstusdisainilahenduste registreerimisel avaldus- ehk registreerimissüsteemi, see tähendab, et Patendiamet ei kontrolli tööstusdisainilahenduse uudsust, eristatavust, tööstuslikku kasutatavust ega taotleja õigust esitada registreerimistaotlus.
2023. aastal esitati Patendiametile 17 tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlust, mis on pea poole vähem kui sellele eelnenud, 2022. aastal (38 taotlust). Kõik taotlejad olid Eesti isikud. Enim taotlusi esitati grupis „ehitussõlmed ja -detailid“.
Kasvanud on aga taotluste esitamine otse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile. Eesti päritolu taotlejad esitasid Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile 172 taotlust, mis on suurem arv kui 2022. aastal (162 taotlust). Sellisel viisil kaitstud taotlustele kehtib õiguskaitse kogu Euroopa Liidu territooriumil, sealhulgas Eestis.
Nagu eespool toodust näha, on Eesti taotlejad esitanud 2023. aastal sellele eelnenud aastaga võrreldes vähem riigisiseseid tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlusi, kuid kuna Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile esitati taotlusi rohkem, siis püsib kokku võttes esitatud taotluste arv stabiilne – nii 2022. aastal kui ka 2023. aastal oli taotluste arv 189.
Haagi kokkuleppe alusel esitatud tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise registreeringu taotluste arv on jätkuvalt languses. 2023. aastal esitati sel teel 16 taotlust, mis on mõnevõrra vähem kui 2022. aastal (25 taotlust) ja pea poole vähem kui 2021. aastal (35 taotlust), rääkimata rekordist, mis tehti 2017. aastal (88 taotlust). Kõige rohkem esitati taotlusi, mille päritoluriigiks oli Suurbritannia (4 taotlust) ning Prantsusmaa (3 taotlust). Eesti taotlejad ei esitanud 2023. aastal kõnealuse süsteemi kaudu ühtegi taotlust. Enim taotlusi (4) esitati grupis „transpordi- ja tõstevahendid“.
2023. aasta lõpuks jäi menetlusse 7 riigisisest taotlust ja 10 rahvusvahelist registreeringut. 2023. aasta 31. detsembri seisuga on Eesti tööstusdisainilahenduste registris 317 kehtivat tööstusdisainilahenduse registreeringut (2022. aastal 356 kehtivat registreeringut) ning 445 Eestis õiguskaitse saanud tööstusdisainilahenduse rahvusvahelist registreeringut (2022. aastal 450 kehtivat registreeringut). Kehtivate registreeringute arvu langust saab seletada tõsiasjaga, et disaini kaitse kestvus ei ole määramata ajaga (nagu näiteks kaubamärgi puhul) ning teisalt sellega, et pärast esimest või teist kaitseperioodi (üks periood 5 aastat) ei nähta vajadust kaitse pikendamiseks.
Nendel, kes soovivad täpsemalt teada, milliseid tööstusdisainilahendusi on Eestis registreeritud, millised neist kehtivad ja millised mitte, on võimalik kasutada Patendiameti veebilehel olevat tööstusdisainilahenduste andmebaasi.
Kui vaadata eelnevalt välja toodud numbreid, siis näeme, et riigisiseste taotluste arvu langus on 2023. aastal olnud märkimisväärne. Üheks põhjuseks võib olla see, et Eesti taotleja soovib oma disainile laiemat kaitset kui üksnes Eesti territoorium, mistõttu esitatakse registreerimistaotlus kohe Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile – sel viisil saadakse korraga kaitse nii Eestis kui kõigis teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Samas ei saa mainimata jätta, et oma osa tööstusdisainilahenduste väheses kaitsmises on tõenäoliselt endiselt ka potentsiaalsete taotlejate puudulikud teadmised valdkonnast. Siiski on hea meel tõdeda, et huvi tööstusdisainilahenduste kaitse vastu on suurem kui seda ehk numbrid näitavad – telefoni ja e-kirja teel on nõuküsijaid rohkem, kuigi meid rõõmustaks, kui neid oleks veelgi enam.
2022. aastal esitas Euroopa Komisjon ettepanekud EL-i ligi 20 aastat vana disainiõiguse reformimiseks. 2023. aastal valmis uuesti sõnastatud direktiivi ja muudetud määruse tekst, mis eeldatavalt jõustub 2024. aasta esimeses pooles. Liikmesriikidel on direktiivi ülevõtmiseks aega kuni 36 kuud jõustumisest. Uuenenud normid muudavad tööstusdisainilahenduste kaitse nii riigisiseselt kui ka EL-i tasandil kaasaegsemaks ja lihtsamaks. Olulisemad muudatused käsitlevad tööstusdisainilahenduse mõistet ja laiendavad tööstusdisainilahenduse registreerimiseks esitamise võimalusi, ühtlustavad liikmesriikides ka disaini registreeringu kehtetuks tunnistamise reegleid.
Seega tõotavad lähiaastad tulla disainivaldkonnas muudatusterohked ning loodame, et uuenduste toel jõuavad disainerid senisest rohkemal määral oma loomevara kaitsmiseni. Seda on võimalik teha kas Patendiametis või esitada taotlus otse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile.
